Valitsus peab olema valmis selleks, et rahvusvahelised laenuandjad Lätile uusi laenumakseid ei saada, hoiatas riigi endine peaminister, praegune Euroopa parlamendi saadik Ivars Godmanis.
Endine peaminister: laenuandjad võivad Läti rahata jätta
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
21. september 2009, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehele Telegraf antud intervjuus selgitas Godmanis, et Euroopa Komisjonil on põhjust Lätit mitte usaldada, vahendab LETA. Fakt, et parlament keeldus laenuandjatele lubatud kinnisvaramaksu kehtestamist kinnitamast, on väga halb signaal ning annab laenuandjatele põhjust väita, et riik ei võta endale võetud kohustusi.
Endise peaministri sõnutsi peaks valitsus püüdma laenuandjatega tingimuste osas läbi rääkida. Kui see aasta suudetakse lõpetada 8-protsendilise eelarvedefitsiidiga, oleks Lätil aasta lõpuks 250 miljoni lati mahus reserve.
See summa oleks võimalik kanda järgmise aasta eelarvesse ning tuleva aasta eelarvet oleks tarvis kärpida vaid 200 miljoni lati võrra praeguse 450 miljoni asemel.Godmanis tõdes, et ei ole kindel, kas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Euroopa Komisjon valitsusele vastu tulevad, lisades, et ta ei ole Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvoliniku Joaquin Almuniaga sel teemal peetud mitteametlikes vestlustes saanud ühtki positiivset signaali.
Rahvusvahelised laenuandjad ei usalda Läti prognoose ning kinnitavad, et selle aasta eelarvepuudujäägi tegelik suurus selgub alles 31. detsembril. Järgmise aasta riigieelarve peab aga olema kinnitatud ammu enne seda aega.
Läti parlament hääletas neljapäeval maha kinnisvaramaksu kehtestamise ettepaneku. Sellega lükati tagasi osa valitsuse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Komisjoniga sõlmitud kokku 7,5 miljardi euro mahus rahvusvahelist laenuabi tagavast kokkuleppest. Päev hiljem väljendas Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia parlamendi otsuse üle rahulolematust, toonitades, et Läti valitsus peab järgmise aasta eelarve koostamisel üles näitama poliitilist ühtsust ning astuma otsustavaid samme.
Läti valitsus doonororganisatsioonidele lubanud, et järgmise aasta eelarves maksustatakse kinnisvara, intressitulud ja kapitalikasv. Nende kokkulepete tulemusena saatis IMF septembri alguses Lätile kauaoodatud 200 miljonit eurot.
Esimese laenumakse ehk ligi 600 miljonit eurot sai Läti IMFilt eelmise aasta lõpus. Märtsis jäi Läti ebapiisavate eelarvekärbete tõttu fondi teisest rahaeraldusest ilma.
Läti peaks rahvusvahelise laenuabi paketi raames saama kokku 7,5 miljardit eurot. Sellest peaks Euroopa Komisjon peaks tänavu Lätile eraldama 2,9 miljardit eurot ning 2010. ja 2011. aastal mõlemal aastal 100 miljonit eurot.
IMF laenab Lätile sel aastal 1,2 miljardit eurot, järgmisel aastal 400 miljonit eurot ja 2011. aastal 100 miljonit eurot.
Taani, Rootsi, Soome ja Norra eraldavad järgmisel aastal Lätile 1,8 miljardit eurot ning Maailmapangal peaks Läti saama sel aastal 200 miljonit eurot ning 2011.aastal teist samapalju.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Eesti, Tšehhi ja Poola annavad Lätile sel aastal 200 miljonit eurot ja järgmisel aastal 300 miljonit eurot.