Einari Kisel: Elektriaktsiis asendab süsinikdioksiidi maksu
21. mai 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal arutleti üsna elavalt elektriaktsiisi ja keskkonnatasude teemadel. Majandusministeeriumi seisukohast on tegemist väga tähtsa küsimusega, mis lähiaastatel meie avanevat elektriturgu tuntavalt mõjutama hakkab.
Diskussioon ei käi tegelikult kõikide keskkonnatasude asendamisest elektriaktsiisiga, vaid ainult süsinikdioksiidi (CO2) maksu asendamisest.
Keskkonnatasude seadus sätestab juba praegu, et alates 2009. aasta 1. jaanuarist maksavad kõik Eestis elektri müügiga tegelevad ettevõtjad CO2 saastetasu asemel samas ulatuses elektriaktsiisi.
Ent keskkonnatasude seadus lähtub eeldusest, et elektriaktsiis rakendub just sellest ajast. Kui nüüd otsustatakse aktsiis kehtestada aasta varem, tuleb kaaluda ka CO2 maksuga seonduvaid küsimusi.
CO2 maks moodustab 2007. aastal elektri lõpptarbija hinnas umbes 2,3 senti kw/h, alates 2008. aastast 3,5 senti
kw/h. Elektriaktsiisi määraks on planeeritud viis senti kw/h. Seega tekib olukord, kus 2008. aastal rakendataks mõlemat maksu.
Saasteainete maksustamise eesmärk on harilikult sundida tootjaid tegema investeeringuid, mis kahjulikke aineid vähendaks.
CO2 puhul on aga tehnoloogia, mis neid aineid vähendaks, äärmiselt kallis, ning madal maksumäär ei innusta elektritootjaid seda rakendama.
Samas ei oska praegu veel keegi öelda, milline oleks CO2 vähendamise tehnoloogia areng ning maksumus lähiaastatel. Seetõttu on Euroopa Liit läinud CO2 heitmete osas teist teed ning rakendanud alates 2005. aastast heitmekaubanduse, mille tulemusel on ettevõtjad saanud tunduvalt selgemaid suuniseid investeerimiseks keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogiatesse.
Eesti on praegu ainus riik maailmas, kus rakendatakse nii heitmekaubandust, kui maksustatakse ka elektri tootmisel tekkivaid CO2 heitmeid.
Selline topeltmaksustamine tekitab eriti segase olukorra aastast 2009, kui Eesti elektriturg avatakse vähemalt 35 protsendi ulatuses.
Kõik Eestis paiknevad fossiilkütustest elektri tootjad (ja mitte ainult Eesti Energiale kuuluvad jaamad) satuvad sel juhul ebavõrdsesse seisu võrreldes naaberriikides paiknevate tootjatega: nende kulud oleks selle maksu võrra suuremad.
Tulemuseks võib olla see, et investorid ei soovi Eestisse enam uusi fossiilkütusel jaamasid rajada, neid eelistatakse ehitada naaberriikidesse, Eesti piiri lähedale.
Majandusministeeriumi eesmärk on mitte tõsta nii palju elektri hinda ja mitte moonutada konkurentsi avaneval Eesti elektriturul. CO2 maksu asendamine elektriaktsiisiga annaks selleks võimaluse.