Einari Kisel: Roheline energia ja Eesti
2. aprill 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu ülemkogul leppisid peaministrid kokku hakata taastuvenergiat ehk rohelist energiat rohkem kasutama. Euroliidus on taastuvenergia osa alla 10 protsendi, kuid 2020. aastaks soovitakse jõuda 20 protsendini. Sellega tahetakse parandada keskkonna olukorda ja vähendada sõltuvust imporditavatest energiaallikatest.
Selle eesmärgi kommenteerimisel tuleb esmalt vahet teha taastuvenergial ja -elektril. Kui elektri tootmisel on taastuvelektri osa Eestis praegu ligi 2 protsenti, siis taastuvenergia osakaal on tunduvalt suurem. Seda mõjutab laialt levinud puidu kasutamine kütteks nii hakkpuidu kui ka küttepuudena. Puit on peamine taastuv energiaallikas, millest Eestis soojust ja elektrit toodetakse.
Vahemärkusena tuleb nimetada, et selline suur küttepuude osa Eesti energiabilansis ei ole üheselt positiivne näitaja. Arvestades seda, et koduse ahjukütte kasutegur on võrreldes teiste kütteviisidega suhteliselt madal, siis kasutame oma puiduvarusid pillavalt.
Kurioosumina suurendab aga selline raiskamine taastuvenergia osakaalu meie energiakasutuses.
Kogu esmasest energiakasutusest Eestis moodustab taastuvenergia ligikaudu 11 protsenti. See arv näitab energiakasutust, mis kulub põlevkiviõli ekspordiks, mistõttu see on tublisti moonutatud.
Selline arvestus ei kajasta energia võrgukadude korvamiseks või elektrijaamades ja katlamajades kasutatavat ressurssi. Nende arvude väljendamine primaarenergiana ehk esmaste energiaallikatena ei ole aga euroliidu statistikas selge.
Ülemkogul heakskiidu saanud eesmärgid ei sätesta täpselt, kuidas taastuvenergia osa riigis arvutatakse.
Sellest tulenevalt oli ka Eesti viimase hetkeni mõnevõrra kõhkleval positsioonil siduva eesmärgi sätestamise osas. Polnud selge, millist eesmärki me peame täitma hakkama.
Euroopa Komisjoni presidendi Juan Manuel Barroso lubadus, et kõikide liikmesriikide puhul lähtutakse nende tegelikest võimalustest, andis kinnituse, et üle jõu käivaid eesmärke liikmesriikidele määrama ei hakata, sõltumata arvestuse alusest.
Järgmise etapina arutavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon taastuvenergia osa arvestuse aluseid ja räägivad läbi igale liikmesriigile seatavad eesmärgid.