Ülo Vooglaid: Rahvale oleks vaja majandusharidust

Ülo Vooglaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülo Vooglaid
Ülo Vooglaid Foto: Postimees.ee

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) uuringus jõuti järeldusele, et ehkki majanduskasvu start oli hoogne, on Baltimaades, sh Eestis, hakanud ramm raugema ja edueeldused kustuma. Kunagi küsis president Lennart Meri: «Miks on meie hoog raugenud?» Tookord ei teinud ajakirjandus sellest küsimusest välja.

Kuigi majandusteadlased Leev Kuum ja Erik Terk üritasid hajutada varje, mida IMFi uuring Eestile heidab, võrreldes meid muu hulgas toppama jäänud Portugaliga, kutsun siiski suhtuma IMFi hoiatustesse tõsiselt. Paanikaks veel põhjust ei ole, aga eneseimetlus ja uinutav rahulolu on meile kahjulik.

Iirimaal ja teistes riikides, kus on investeeritud peamiselt tootmisse, on sisemajanduse kogutoodang jõudsalt kasvanud. Portugalis, Eestis ja teistes Baltimaades, kus kapitali on paigutatud peamiselt teenustesse (ehk parasiteerivatesse süsteemidesse) ja kinnisvarasse, on sisemajanduse kogutoodang hakanud langema.

Kuum tunnistab Eesti arengupeetust. Ta loodab, et rikkad sõbrad aitavad meid sellest üle saada. Loodan, et ta ei kavanda Eestile ülalpeetava rolli. Terk arvab, et Portugali allakäigu põhiprobleem on hoopis konkurentsivõimes, millele viitavat sealse tööjõu madal haridustase. Samas pole ka Eesti tööjõu haridustase laitmatu, samuti ähvardavad meid väikesest sündimusest tulenevad mured.

Tootlikkus on süsteemsuse funktsioon. Ühest küljest kiruvad tööandjad palgatõusu, sest tootmiskulud suurenevad ja kasum väheneb, aga teisest küljest ahvatlevad just madalad palgad kasutama ajast ja arust seadmeid ja tehnoloogiat, ning lükkavad nüüdisajastamist aina edasi. Tööandjad jätkavad seda kurssi seni, kuni majandushoovad ei sunni seda muutma, nüüd kilbiks ka IMFi hoiatus.

Eestis räägitakse 15 aastat innovatsiooni vajadusest, aga üheski ülikoolis ega kõrgkoolis ei ole siiani isegi mitte innovaatika õppetooli. Innovatsiooni sihtasutustest on saanud legaalselt raha kantimise koht.

Eesti majandusteadlased võiksid üldsust veidi valgustada ja aidata tasemele, kus avaneks võimalus kaasa mõelda. Vaja oleks lahti seletada, mis on majandus. Seejärel oleks vaja rahvale näidata, millest majandus sõltub ja mis omakorda sõltub majandusest.

Seejärel oleks võimalik analüüsida ühiskonna funktsioneerimist, muutumist ja arengut ning tuua välja majanduse ning teiste arengutegurite osa.

Veel segasem kui majandus on Eestis endiselt kõik, mis kuidagi seondub sotsiaalsega. See, mis inimesi ühiskonnas rahuldab, neid õppima ja pingutama ajendab ning loob eelduse selleks, et olla õnnelik, ei ole majandus, vaid fenomen, mis kujuneb majandusliku ja sotsiaalse ühenduses. Seetõttu oleks vaja udujuttude asemel rahvale seletusi jagada.

Loe ka «Eesti majandust Portugali saatus veel ei ähvarda», PM 22.02.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles