Taatlemata arvesti ei päästa tarbijat elektri eest maksmisest
11. september 2009, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjatundjate väitel ei anna tõik, et Eesti Energia jättis ligi 65 000 elektriarvestile kohustusliku kontrolli tegemata, õigust elektriarvet tasumata jätta.
Kolmapäevane ETV saade «Pealtnägija» paljastas, et Eesti Energia arvepidamises tiksus pettus, mida avalikkuse ja järelevalveametnike eest varjati. Nimelt pole ligi 65 000 firma kliendi elektriarvesteid juba aastaid taadeldud ehk kontrollitud nende mõõtmistäpsust. Seetõttu võivad elektrinäidud olla valed.
Hoobilt vallandusid ka arutlused, kas taatlemata voolumõõtjate kasutajad võiksid keelduda arveid maksmast. Advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaat Imbi Jürgen ütles Postimehele, et voolumõõtjate taatlemine on tõepoolest võrguettevõtja kohustus, mis tuleneb nii elektrituruseadusest kui ka mõõteseadusest. Kui aga kasutatud on taatlemata voolumõõtjaid, ei tähenda see siiski, et inimene pole üldse kohustatud arveid tasuma.
«Tarbijal on õigus keelduda maksmast tasu selle näidu alusel, mida annab taatlemata voolumõõtja,» tõdes ta. «See ei tähenda, et tarbija ei peaks üldse elektrienergia ja võrguteenuse eest maksma. Juhul kui mõõteseade ei ole nõuetekohane, on tarbija siiski teatud arvestusliku elektrienergia koguse eest kohustatud tasuma.»
Ka Eesti Korteriühistute Liidu juhtkonna liikmed rõhutasid, et arvete maksmata jätmisele on nad vastu. Liidu juhatuse esimees Aivar Kala nimetas tarbijate seesugust käitumist selgeks väljapressimiseks.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ juhi Tarmo Mere väitel pole aga inimesed petta saanudki. «Kuna taatlemisaja ületanud vanad seadmed mõõdavad statistikale tuginedes pigem paar protsenti kliendi kasuks kui kahjuks, ei ole klientidele kahju tekitatud,» ütles Mere.
Kas Eesti Energia kavatseb siiski tarbijate pahameelt leevendada ja neile, kelle voolumõõtjad on kontrollimata jäänud, soodustusi pakkuda?
«Ootame ära otsuse, kas jaotusvõrku kohustatakse kõik taatlemisaja ületanud arvestid uute vastu välja vahetama, sest taatlemine tähendab sisuliselt uue arvesti paigaldamist,» vastas Mere. «Siis saab probleem lahendatud, kuid selleks vajaminev ligi 110 miljonit krooni tuleb võtta elektrivõrgu töökindluse ehk rikete vähendamise investeeringute arvelt.»
Seda, millised trahvid ja kohustused Eesti Energiale voolumõõtjate kontrollimisest kõrvalehiilimise eest määratakse, on vara öelda. Küll teatas konkurentsiamet eile, et alustas menetlust Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tegevuse osas.
Konkurentsiametil on kavas nõuda Eesti Energialt nõuetele mittevastavate voolumõõtjate väljavahetamist. «Siin on selgelt tegemist ettevõtte lohakuse ja tegemata tööga,» kommenteeris konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Samas esitas jaotusvõrk eile majandusministeeriumile taotluse, millega soovitakse muuta vooluarvestite taatlemist käsitlevat määrust nii, et vanu arvesteid oleks lubatud kasutada 2013. aastani.
Ministeerium teatas, et mõõdikute väljavahetamise edasilükkamist nad ei toeta ja jaotusvõrk peab alustama kohe uute mõõdikute paigaldamist või vanade taatlemist.
Kommentaar
Imbi Jürgen
Advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaat
Advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaat
Tarbijal, kelle voolumõõtja on taatlemata ja kellel on kahtlus, et temalt nõutakse tasu elektrienergia ja võrguteenuse eest, mida ta ei ole tarbinud, tuleks Eesti Energiat teavitada sellest, et ta ei nõustu arvega, ja seejuures ka oma mittenõustumist põhjendada.
Lihtsalt arve tasumata jätmine ei aita probleemi lahendamisele kaasa. Kui Eesti Energia on saanud kätte tarbija pretensiooni, on ta kohustatud selle lahendama ja vajadusel arvet korrigeerima.