Saksa valijad suhtuvad vaenulikult edasistesse rahaülekannetesse euroala piires, näitab värske uuring hetkel, mil hääletuseni on jäänud alla kolme nädala.
Sakslased ei taha enam raha jagada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selge enamus edastab sõnumi: järgmine valitsus ei tohi saada mandaati euroala partneritele võlgu andestada ega pakkuda laenutagatist euroala ühiste võlakirjadega.
Samuti näitab Open Europe’i poolt tellitud YouGov’i küsitlus, et 70 protsenti on igasuguste eelarveliste ülekannete vastu euroala partnerite vahel. 52 protsendi arvates ei tohiks enam anda ühtegi laenu.
Viiest valijast neli väidavad, et Euroopa ja euroala poliitika küsimused on neile hääle andmisel väga olulised – kuigi põhivooluparteid pole neid asju oma kampaaniates eriti põhjalikult arutanud.
Arvamusküsitluste valguses on enamike valijate entusiasm ELi integratsiooni suhtes palju väiksem kui peamiste parteide, Merkeli CDU ja sotsdemokraatide ridades.
Küsitluse põhjal võib eeldada, et tulevasel Saksa valitsusel läheb euroala poliitikaga manööverdamisel üsna kitsaks.
Kuigi 60 protsenti vastanutest ei tahaks Saksa marka tagasi, on 55 protsenti seda meelt, et euroalasse tuleks jätta alles vaid väiksem hulk liikmeid – selliseid, mis sarnanevad rohkem Saksamaale.
52 protsenti on nõus Merkeli väitega, et kui «kukub euro, kukub ka Euroopa». Küsimuse peale, kas euro tuleks päästa «iga hinnaga», vastas 42 protsenti jaatavalt ja 46 protsenti eitavalt.
52 protsenti vastanutest usuvad, et euroalast peaks saama «tugevama eelarvekontrolliga poliitliit». Kui neilt aga küsiti, kas see poliitliit peaks sisaldama ka «permanentseid riikidevahelisi rahaülekandeid ja ühist eelarvet», ütles jah 29 protsenti ning 55 protsenti olid vastu.
Copyright The Financial Times Limited 2013