Valitsus loodab pensione maksta kuuma õhuga

Kuna pensione ei kärbita, tuleb järgmisel aastal nende väljamaksmiseks üritada kellelegi maha müüa Kyoto protokolliga Eestile eraldatud heitgaaside koguse ühikud ehk AAUd. Erinevalt euroliidu saastekvootidest on AAUsid Eestil üle.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Valitsusel on kaks nädalat tuleva aasta riigieelarve projekti kokkupanekuks, kuid kõikide ministrite soovid on riigikassa võimalustest suuremad. Kärbetest pääsevad vaid pensionid ja vanemapalk.



«Asi jätkub, aga enamikuga on põhimõtteliselt tulemus olemas,» oli rahandusminister Jürgen Ligi napisõnaline, kommenteerides kõnelusi ministritega. «Suhtumine on väga erinev, aga peaaegu kõik tunnistavad ühiseid eesmärke ja teevad koostööd.»



Valitsuse liikmed käivad praegu üksteise järel rahandusministri palge ees oma kulude kava kaitsmas. Lõpliku otsuse peab valitsus tegema lähiajal, sest kahe nädala pärast tuleb eelarveprojekt kinnitada.



Kärpeta pääsevad tuleval aastal vaid pensionid ja vanemapalk. Kõik teised eluvaldkonnad peavad end koomale tõmbama vähemalt üheksa protsendi võrra võrreldes tänavuse eelarvega.



Sotsiaalminister Hanno Pevkuril tuleks tuleva aasta eelarvet koostades kärpida kulusid 3,8 miljardit krooni. Pevkuri sõnul pole nii palju võimalik kärpida. Seega tuleb leida lisaraha.



«Maksutõusust ei ole valitsuses kindlasti räägitud,» ütles Pevkur. «Seni on valitsusel kaks eelistust: lapsed ja eakad inimesed. Kui need positsioonid jäävad kehtima, siis tuleb leida uusi tulusid või teistelt ministritelt ära võtta.»



Aga kust leida uusi tulusid, kui makse ka tõsta ei taheta? Pevkur pakkus, et kaubelda saaks Kyoto protokolliga Eesti riigile lubatud heitkoguse ühikutega ehk AAUdega (assigned amount unit). Viimaseid ei tohi segi ajada euroliidu saastekvootidega, mida Eesti ettevõtteil praegu pigem napib kui üle jääb.



Kui lätlased on ikka AAUdega miljardeid teeninud, siis eestlasedki ei saa viletsamad olla. Nii et osaliselt võiks siis emapalk ja pension tulla kuuma õhu müügist.



Oleks muidugi ka teine tee. Tuleval aastal kulub umbes 20 miljardit krooni pensionidele, 11 miljardit krooni tervisekindlustusele ja 4,5 miljardit perehüvitistele. Kui pensione kärpida 20 protsenti, oleks kokkuhoiuplaan täidetud.



«Valitsus on otsustanud, et pensioni ei kärbita, 20 miljardit on eelarves lukus,» kinnitas Pevkur. Tuleval aastal kulub rahvastiku vananemise ja sündimuse kasvu tõttu pensionidele ja vanemapalgale umbes 900 miljonit krooni rohkem kui tänavu.



Pevkur ütles, et üheksaprotsendise tegevuskulude kärpega on ta hakkama saanud. Kui palju inimesi ta koondab, minister aga vastata ei osanud, igal juhul on koondamiste asemel eelistatum palgakärbe või ka ametnike palgata puhkusele saatmine.



Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on tema eelarvekava lõhki ligi 300 miljoni krooniga. Rahandusministeerium pakkus, et tegevuskulusid tuleks kärpida 687 miljonit krooni, minister on valmis seda tegema 401 miljoni krooni võrra.



Lukas kohtus Ligiga eile. «Eriarvamused jäid, kolm erisust, mida taotlen, jäid üles ka praegu,» ütles Lukas.



Need kolm erandit on õpetajate astmepalgad, doktorantide koolitamine ülikoolide juures ja üliõpilaste õppetoetused. Viimaseid on minister nõus kärpima 4,5 protsenti ehk poole vähem kui nõutud.



Õpetajate palkadeks kulub riigil tuleval aastal vähem raha kui tänavu, sest koolilaste arv väheneb ja ka palku tänavu juba kärbiti. Õpetajate palgaastmete vähendamisega Lukas nõustuda ei taha.



Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tahaks pool miljardit rohkem, kui eelarve piirsummad lubavad. Tema kohtus Ligiga teisipäeval ja kokkulepet samuti ei sündinud.



Siseminister Marko Pomerantsi eelarvekava on 200 miljoni krooniga lõhki. Praegu on kõigi ministeeriumide peale n-ö õhus veel 4,7 miljardit krooni.



Rahandusministeeriumi prognoosi järgi tuleb tuleva aasta eelarvesse 82 miljonit krooni tulusid, mida on eeldatavasti 2,5 miljardi krooni võrra vähem tänavuse aasta eelarve täitumisest.



Riigieelarve tulud


Kui majandus peaks ületuleval aastal ka kasvama hakkama, siis riigikassa kiiret kosumist oodata ei ole.



Aasta miljardit krooni


2004 46,4


2005 55,1


2006 67,8


2007 82,0


2008 84,9


2009 84,5*


2010 82,1*


2011 81,6*


2012 81,7*


2013 81,4*



* prognoos


Allikas: rahandusministeerium

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles