Einari Kisel: Kaugkütte käibemaksu tõstmist saab vältida

Einari Kisel Foto: Postimees.ee

Viimastel päevadel on kuulda olnud erinevaid arvamusi, kas ja kuidas peaks valitsus toetama soojatarbijaid. Lisaks üha kasvavatele kütusehindadele ootab kaugküttesooja tarbijaid tuleva aasta 1. juulil ka käibemaksu tõus viielt protsendilt 18-le.

Eestil on valida kolme võimaluse vahel. Esimene võimalus: tõsta käibemaksu ja toetada maksutuludest investeeringuid hoonete soojapidavusse. Teine võimalus: suurendada käibemaksu ning suunata maksutulusid soojatootjatele või vähekindlustatud tarbijatele hinnatõusu kompenseerimiseks. Kolmas võimalus on taotleda Euroopa Komisjonilt, et käibemaksu tõstmisest loobutaks.

Kõik need variandid on võimalikud, omaette küsimus on nende otstarbekus. On selge, et hinnatõusu kompenseerimine soojatarbijatele või -tootjatele oleks lühiajaline lahendus, sest riigil ei ole mõtet pidevalt sellist toetust maksta. Aasta tagasi kompenseeriti küll põlevkiviõlist toodetud kaugküttesoojuse hinnatõus, kuid seejuures oli oluline asjaolu, et kaugkütte hinnatõus tuli tarbijatele ootamatult ja talve hakul. Praegu on kaugkütte hinnatõusud juba mitu kuud ette teada ning ka kokkulepe käibemaksumäära suurendada on sõlmitud juba 2004. aastal. Soojatarbijatel on olnud aega hooneid paremini soojustada, ka on olnud võimalik vahetada soojatootmiseks kasutatavat kütust.

Pikaajalisem lahendus oleks aga parandada hoonete soojapidavust. Aastatel 2007–2013 toetab euroliit investeeringuid hoonete soojapidavuse parandamiseks ning soojussüsteemide renoveerimiseks 250 miljoni krooniga. Esmajärjekorras toetataks just neid korterelamuid, kus elavad madalama sissetulekuga inimesed. Kogemustele toetudes võib väita, et selliste investeeringute tulemusel võivad soojaarved nendes majades väheneda 20–40 protsenti.

Seesugune lähenemine on väga laialt levinud ka Põhjamaades, kus riigid on soojuse tootmiseks kasutatavad kütused kõrgelt maksustanud. Maksutuludest aga toetatakse investeeringuid hoonete soojapidavuse parandamiseks. Selle tulemusena arvatakse Põhjamaade hooned olevat kõige soojapidavamad.

Käibemaksu suurendamine on aga poliitiline küsimus. Praegu valmistatakse Euroopas ette uut käibemaksudirektiivi eelnõu; direktiiv peaks praeguste kavade järgi jõustuma 2008. aastal. Ühe uue sättena on liikmesriikide rahandusministrid juba praegu kokku leppinud, et liikmesriigid võivad kaugkütet ja ka selle kütuseid maksustada alandatud käibemaksumäärade alusel. Seega on olemas ka põhjus Eesti ja ELi vahel sõlmitud kokkulepe üle vaadata – Euroopa Liidu plaanitav seadus näeb juba ette käibemaksuerandit. Tundub, et Eesti seadusandlus on jälle ajast ees olnud. Teisest küljest tähendab käibemaksu tõusust loobumine riigi maksutulude vähenemist. Siin ongi koht kaaluda ja otsustada.