Säästupirnid – kallid ja pirtsakad

Eile Tallinnas Ülemiste Rimis elektripirne uurinud Aimar Altosaar kinnitas, et on säästupirnid põlevad lubatust kiiremini läbi.

FOTO: Toomas Huik

1. septembrist on sajavatise võimsusega hõõglampide tootmine Euroopa Liidus keelatud ning aastaks 2012 peavad kaduma kõik hõõglambid ja halogeenpirnid. Nende asemel tuleb kodus kasutama hakata säästupirne.



Kui tavaline elektripirn maksab poes alla kümne krooni, siis säästupirnide hinnad küünivad saja kroonini. Tootjate kinnitusel võimaldab säästupirn ometi raha säästa, sest elektrit kulub tunduvalt vähem ja pirni eluiga on pikem.



Osa säästupirne katsetanud inimestest on aga omal nahal tunda saanud, et säästupirnid põlevad läbi sama kiiresti kui tavalised hõõglambid. Keila vallas Tuulna külas elav Aimar Altosaar on säästupirne kodus kasutanud juba pikemat aega ja nende puudustega kokku puutunud.



«Alguses tegime ka arvutused, et kui palju võiks säästa, kuid need põlesid ikka tunduvalt varem läbi,» ütles Altosaar. Lisaks süttivad säästupirnid aeglasemalt ja võimsamad neist on nii pikad, et jäävad lambikupli alt inetult paistma.



Siiski pole Altosaar säästupirnidest loobunud ega ole vastu ka Euroopa Liidu plaanile. «Aastaks 2012 on palju asju teistmoodi ja ega asi ei olegi ainult säästupirnis, vaid mõtteviisis, mida see toode kajastab. Selliseid asju tuleb kindlasti veel,» tõdes Altosaar.



Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Endel Risthein suhtus hõõglampide tootmise lõpetamisse samuti positiivselt. «Hõõglambid tarvitavad teistega võrreldes neli-viis korda rohkem energiat,» kinnitas ta. «Kokkuhoid on aga väga tähtis sellepärast, et vähendab elektrienergia tootmist ja süsinikdioksiidi paiskumist atmosfääri.»



Samas tunnistas Risthein, et ka tema on kuulnud jutte säästupirnide eluea lühidusest. «Inimesed kaebavad just selle üle, et odavamad säästulambid peavad väga vähe vastu, ja eks see ole õige ka,» lausus Risthein.



Blogi Keskkonnaabi pidav Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura selgitas ka põhjusi, miks säästupirnide eluiga tihti tootja lubatud aastateni ei küüni. Nimelt ei talu need pidevat sisse-välja lülitamist. Kui pirn töötab vähem kui viieminutiliste tsüklitega, kahaneb selle eluiga ligikaudu seitse korda ja see ei pea tavalisest hõõglambist kuigivõrd kauem vastu.



Puura andmetel peaks säästupirn põlema korraga vähemalt 15 minutit ja seega pole mõtet neid näiteks sahvrisse, keldrisse või tualetti paigaldada. Rahas võidab ainult seal, kus tuled põlevad pikalt.



Nii Puura kui ka Risthein pidasid oluliseks mainida, et säästupirnid sisaldavad elavhõbedat kolm kuni viis milligrammi ühe pirni kohta. Kogus on küll väike, kuid siiski tuleb läbipõlenud või purunenud säästupirni käsitseda hoopis teistmoodi kui hõõglampi.



Läbipõlenud säästupirnid tuleb viia tagasi poodi või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Pirni purunemise korral tuleb ruumi kohe 15 minutit õhutada ning tükke korjates ei tohi kasutada tolmuimejat ega märga lappi. Tükid tuleb kokku koguda kuivalt, panna kahekordsesse kilekotti ning viia samuti jäätmete kogumispunkti.



Kas võit või kaotus?


• Kui 12-vatine säästupirn peab vastu 6000 tundi ning elektrienergia hind on üks kroon kilovatt-tund, siis tuleb elektri eest maksta 72 krooni. Pirni enda hind on 80 krooni. Kokku kulub 152 krooni.


• Sama valgustatuse annab 60-vatine tavaline pirn ja sama perioodi vältel läheb vaja kuus pirni hinnaga viis krooni tükk. Kokku tuleb pirnide eest maksta 30 krooni. Elektri hind on 360 krooni. Kokku kulub 390 krooni.


• Vahe säästulambi kasuks on 238 krooni.


Allikas: Keskkonnaabi



Kommentaar


Priit Prass
Hektor-Lighti projektijuht


Ehkki säästupirne tehakse üha rohkem eri suurustes ja vormides, ei jätku vast kellelgi fantaasiat kujutamaks ette, mis moodi see asi näiteks kristall-lühtris välja näeb. Siiski on lootust, sest tootjatelt on tulnud signaale, et mõne aja pärast võib oodata uusi valgusallikaid.



Üks teooria, miks asi üldse ette võeti, ongi see, et sundida pirnitootjaid mõtlema tootearendusele. Neil oli mugav vorpida juba sada viimast aastat ühekujulisi pirne, teades, et need sobivad kõigile. Nüüd nad siis mõtlevad ja on juba välja mõelnud, et see asi võiks viis korda kallim olla.

Tagasi üles