Kaubandust tabas juulis tagasilöök

Ainsana ei vähenenud kasutatud kauba müük. Foto: Peeter Langovits

Märtsist alates paranenud sisekaubanduse numbrid said juulis jälle tagasilöögi: kui märtsikuust oli sisekaubanduse käive näidanud mõneprotsendilist kasvu võrreldes eelneva kuuga, siis juulis läks müük jälle langusesse.

Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul hakkab üha enam inimeste tarbimist piirama töötuse suurenemine ning hirm töötuksjäämise ees. Ebakindlus tuleviku suhtes on pannud inimesi rohkem säästma: eraisikute hoiuste maht pankades on sel aastal võrreldes eelmise kuuga kasvanud viiel kuul seitsmest. Töötuse kasvu jätkudes selle negatiivne mõju sisekaubandusele järgnevatel kuudel ministeeriumi hinnangul pigem suureneb.

Juulis jätkasid müügimahud langust enamikes kaupluste gruppides. Ainsana jäi eelmise aasta tasemele kasutatud kaupade jaemüük kauplustes ning muu jaemüük väljaspool kauplusi. Kasvu näitas juuniga võrreldes tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük. Müük spetsialiseerimata kauplustes, kus ülekaalus on toidukaubad, jäi eelmise perioodiga samale tasemele.

Suurematest kauplusegruppidest kiirenes juulis müügi langus toidukaupade kauplustes, kus ettevõtete müügitulu kahanes aastatagusega võrreldes 9 protsenti. Mõnevõrra võis toidukaupade müüki pärssida hinnatõus, mis juulis ulatus 1,3 protsendini juuniga võrreldes. Samas olid hinnad aastatagusest ajast 4,9 protsenti maas.

Juulis kiirenes langus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügis. Aastaga kukkusid mahud 27 ning kuuga 8 protsenti. Samas ettevõtete müügitulu oli aastatagusest ajast koguni 30 protsendi võrra väiksem. Müüki ei suutnud elavdada ka mitmed kampaaniad ning sooduspakkumised hoolimata sellest, et juuli on olnud selle ala ettevõtete jaoks tavapäraselt aasta üks tugevamaid kuid.

Mõnevõrra võis mahtusid vähendada käibemaksu tõus, mistõttu tehti mitmed suuremad ostud ära juuni lõpus.

Keskmisest paremini läks tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük, kus aastane langus aeglustus 15 protsendini. Juuniga võrreldes mahud koguni kasvasid 7 protsendi võrra. Samuti oli keskmisest väiksem langus farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüügis, mis vähenes aastaga 8 protsenti. Ettevõtete müügitulu oli selles segmendis aastagusest vaid 5 protsenti madalam.

Raskeks kuuks osutus juuli sõidukikaubanduse ettevõtetele. Aastaga langes mootorsõidukite, nende osade ja lisaseadmete müük püsivhindades 31 protsenti ning kuuga vähenesid mahud 9 protsendi võrra. Ettevõtete müügitulu selles segmendis kahanes aastaga koguni 59 protsenti. Langus on süvenenud ka mootorikütuse müügis, mis vähenes aastaga 15 protsenti. Mootorikütuse müüki piirab viimastel kuudel erinevatel põhjustel tõusnud hind.

Konjunktuuriinstituudi poolt augustis korraldatud küsitluse kohaselt kerkis kaubanduse kindlustunde indikaator 4 punkti võrra selle aasta kõrgeimale tasemele. Tõusu põhjuseks olid suuresti kaupmeeste positiivsed hinnangud viimase 3 kuu müügile. Samuti on aasta algusest peale tõusnud tarbija kindlustunnet mõõtev baromeeter, mis kajastab hinnanguid järgmise 12 kuu majanduslikule olukorrale. Kuigi baromeetrid on järjest positiivsemaks muutunud, ei ole see veel hakanud kajastuma reaalses statistikas.