Teenusekeskus lubab suurt kokkuhoidu
29. august 2009, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak ja projektijuht Marek Helm valmistavad ette kava, mis peab riigivalitsemise märkimisväärselt odavamaks muutma. Ent nende projekt ähvardab segi paisata ka tuhandete riigiametnike elukorralduse.
Mitu inimest lähikuudel töö kaotab?
Tea Varrak:
See on alatu küsimus.
See on ju põhiküsimus!
Marek Helm:
Lähikuudel ei kaota keegi tööd, sest ükski arendustegevus ei toimu päeva või nädalatega. Meie esitame valitsusele septembris arendustegevuste jada, mis ulatub järgmisse kahte-kolme aastasse. Riiki pole võimalik pauguga ringi teha.
Tea Varrak:
Inimeste koondamiseks ja suunamiseks teisele tööle tuleb liita palga- ja personaliarvestuse IT-süsteemid. See vajab põhjalikku ettevalmistamist. Meie analüüs näitab ka seda, kui palju riik kasutab info töötlemiseks erinevat tarkvara.
Dokumendihalduses on kasutusel näiteks 30 erinevat süsteemi. Meie eesmärk on jõuda odavama lahenduseni, kus on kasutusel üks süsteem. Me pakume valitsusele ülemineku ajakava, maksumuse, ja paneme detailselt kirja teenuse, mida riik vajab uuelt keskuselt.
Mis see kõik maksab?
Marek Helm:
Septembris pakume valitsusele hinna. Me ei kavatse leiutada jalgratast, suurte süsteemide juhtimise tarkvara on olemas. See ei ole väike summa, teisalt, ega me nullist ei alusta, sest süsteemid on juba olemas, neid tuleb arendada.
Tea Varrak:
Kui suudaksime teenusekeskuse ära teha, siis esimestel aastatel suurt säästu ei saa, sest ühtse süsteemi arenduseks läheb raha kõvasti. Aastate pärast suudame aga 20–30 protsenti riigi tugiteenustele minevat raha säästa. Soome teeb seda projekti viis-kuus aastat ja liitumine on vabatahtlik. Meie kogemus näitab, et suuri projekte saab teha vaid nii, et liituma peavad kõik ministeeriumid ja allasutused.
Marek Helm:
Asutuse juhtimist teenusekeskus üle ei võta. Otsused teeb asutuse juht koos finantsjuhiga. Keskus pakub finants- ja personaliarvestuse teenust.
Tea Varrak:
Kui projekt edukalt käivitub, siis kindlasti vabaneb töökohti.
Tulevikus tuleb siis Eestisse juurde üks suur raamatupidamise ja personaliarvestuse firma?
Tea Varrak:
Me alles analüüsime, kui palju riigiasutuste tööd saame erasektorile anda.
Marek Helm:
Keskuse juriidiline vorm kujuneb valitsuses kindlasti üheks emotsionaalsemaks arutlusteemaks. Aga ka ümberkorralduste järel ei hakka erasektor õpetama, kuidas riigiasutusi tuleb juhtida.
Mis saab kaitsepolitsei ja sotsiaalministeeriumi raamatupidamisest, kas seda hakkab tegema ka erafirma?
Marek Helm:
Teabeameti ja kaitsepolitsei raamatupidamist me ei puuduta. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem jääb samuti nende hallata.
Teatrijuhid protestivad ägedalt teie plaanide vastu. Kas teatrijuht saab tulevikus teenusekeskuselt viis minutit pärast etenduse algust täpse ülevaate müüdud piletite kohta?
Marek Helm:
Absoluutselt saab! Teatrijuht peab teenusekeskusele ütlema, millist infot ta vajab, ja selle ta ka saab. Politseiprefektidel ei ole tulevast aastast enam oma raamatupidamisüksust, sest tema põhitöö on avaliku korra tagamine. Raamatupidamisinfo tuleb politseiameti keskusest.
Tea Varrak:
Me paneme praegu detailselt kirja teenuste loetelu, mida asutused vajavad. Sealt valime need, mida ei saa organisatsioonist välja viia ja mida saab tsentraliseerida.
Kavatsete luua teenusekeskusena nii suure raamatupidamisfirma, et sellega võrdväärset Eestist ei leia. Kujuneb monopol, mille teenuste hinda on keeruline kontrollida. Kas see on ikka mõistlik
?
Tea Varrak:
Neid ohte tuleb hinnata, ka hangete osas tuleb jälgida konkurentsiküsimusi. Teenusekeskuse puhul ei ole välistatud erasektori teenuste kasutamine arendustegevuseks, näiteks raamatupidamist saab osta mitmelt partnerilt.
Riigi juhtimise vastutus on aga väga konkreetne, seda ei saa ära anda. Arutasime teenusekeskuse loomist erafirmana, ent see võib minna pankrotti, kes siis pensionid välja maksab? Vastutus ei tohi hajuda mingil juhul.
Nii et teenusekeskus hakkab erafirmadelt töid tellima?
Tea Varrak:
Tuleb kaaluda, kumb on odavam. Me võiks kohe anda raamatupidamise erafirmadele, anname portsu raha ja kõik.
Aga siis tuleb küsimus, et mis hinna eest me anname. Küsimus on ka selles, et mis see maksab viie aasta pärast.
Kas peale raha kokkuhoiu on sellel projektil veel muid eesmärke?
Tea Varrak:
Kvaliteedi tõus on võtme-eesmärk, andmete töötlemise ja kogumise kvaliteet on tähtis.
Marek Helm:
Riigi kohanemisvõime kiirus on tähtis.
Kuidas saab suur organisatsioon kohaneda kiiremini?
Marek Helm:
Andmed tulevad ühetaolised, ühest allikast korrastatuna. Praegu peame kõikidest ministeeriumidest andmeid eraldi küsima ja kogu aeg on kahtlusi andmete kvaliteedi pärast.
Tea Varrak:
Paljud riigiasutused kasutavad ainult Exceli tabeleid. Sellega infot edastades tuleb järgmisel ametnikul tabelist info uuesti oma infosüsteemi sisse kõksida.
Valitsus teeb otsuseid tabelite abil, mille kümned inimesed on ükshaaval sisestades kokku pannud. Mõelge, kui palju inimesi selleks vaja on!
Marek Helm:
Toome näite! Kui juht praegu paneb mehed tööle, siis kuu aega varem peab tal olema tabel, mis näitab, millal Jüri või Jaan tööl on.
See läheb personaliosakonda, kus ametnik lööb andmed teist korda sisse käskkirjade jaoks. Kolmandat korda lüüakse sama info käsitsi sisse raamatupidamises palga maksmiseks.
Kõik on käsitöö, sest juhi, personali- ja raamatupidamisosakonna programmid ei suhtle. Edaspidi lööb juht inimese töötunnid sisse ja selle alusel tehakse kõik muu.
Milline on projekti ajakava?
Tea Varrak
: Keskuse võiks luua järgmise aasta alguses, siis saaks alustada ettevalmistusi. IT-süsteemide arendus võtab vähemalt aasta.
Kõikide juhtide usalduse võitmine on võtmeküsimus, sest kõikidele tundub algul, et võim võetakse käest ära.