Giiditöö annab tõhusa lisasissetuleku

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas saksakeelseid ekskursioone juhtiva Imbi Rooste (paremal, numbrisildiga) sõnul meeldib talle võimalus töö käigus võõrkeelt praktiseerida ja erinevate inimestega kohtuda. Rooste sõnul pole giidid küll halvasti makstud, aga puhtalt sellest tööst elatuda oleks keerukas.
Tallinnas saksakeelseid ekskursioone juhtiva Imbi Rooste (paremal, numbrisildiga) sõnul meeldib talle võimalus töö käigus võõrkeelt praktiseerida ja erinevate inimestega kohtuda. Rooste sõnul pole giidid küll halvasti makstud, aga puhtalt sellest tööst elatuda oleks keerukas. Foto: Peeter Langovits

Kasvav turistide hulk muudab suved tihedalt töiseks ka ekskursioonijuhtidel, samas on giidide hinnangul nende töö siiski hooajaline ja ainult sellest ära elada on väga raske.

Tallinna Giidide Ühingu esinaise Laura Tauli hinnangul tuleb ekskursioonijuhtidest puudu just suvisel ajal. «Keelerühmade kaupa on erinev nõudmine,» ütles ta. Taul lisas, et viimasel ajal on pidevalt küsitud hiinakeelsete giide järele, keda tema teada Tallinnas polegi.

Giidide nappuse tingib Tauli hinnangul koolitajate puudus. «Täpselt samamoodi nagu õpetatakse ärijuhtimist ja raamatupidamist, võib õpetada ka giidindust,» märkis ta.

Taul sõnas, et õpetajaks sobivad ka töötavad giidid, kuid endale konkurentide koolitamine ei ole nende ühingu mure. «Selle asja peaks ikka panema paika see, kellel king kõige kitsam, ehk siis reisifirma, kellel on tarvis töö tegijat,» arvas ta.

Tallinnas saksakeelseid ekskursioone juhtiv Imbi Rooste võtab tavaliselt ühe turismirühma päevas ja seda põhitöö kõrvalt. «See on päris hea võimalus, saab keelt praktiseerida, huvitavate inimestega kohtuda,» kiitis ta. «Täna oli mul väga meeldiv grupp, saime palju vestelda.»

Tihe tööperiood

«Suvi on ikka väga pingeline,» tunnistas Rooste, kelle sõnul oleks ainult giidindusega tegeledes ka võimalik ära elada, aga see läheks raskeks.

Ta lisas, et sellisel juhul peavad giidid tegema ka kaks ekskursiooni päevas. Põhitöö kõrvalt töötavad tema andmeil giidina peamiselt õpetajad ja pensionärid.

Tartus inglis- ja rootsikeelseid ekskursioone läbi viiva Kristina Mullamaa sõnul peavad seal lisatööna giidiametit peamiselt filoloogid ja üliõpilased.

Mullamaa sõnul on puudust giididest ka Tartus. «Kui ma vaatan selle järgi, palju helistatakse ja tahetakse, siis tundub küll nii,» tunnistas ta.

Mullamaa lisas, et suurem nõudlus giidide järele on siiski suvehooajal. «Talvel paistab nii, et saame inimestega kaetud,» arvas ta.

Ekskursioonijuhtide töötasud erinevad Tauli sõnul palju.

«See on tõepoolest giidi otsustada, missuguse raha eest ta läheb välja ja millise raha eest ta ei võta seda tööd,» ütles ta ja märkis, et normaalne tasu on 350 krooni tunnis ja minimaalne tööaeg kaks tundi.

Taul lisas, et kuna enamik giide töötab füüsilisest isikust ettevõtjatena, peavad nad üle poole sellest rahast maksma sotsiaal- ja tulumaksuna riigile.

Samas märkis Taul, et suuremad reisikorraldajad giididele päris nii palju, kui eelnevalt märgitud, ei maksa. «Nemad mängivad selle peale, et kel janu, sel jalad ja küll me leiame ka need, kes teevad väiksema raha eest ära,» väitis ta.

Kuni 900 krooni tund

Samas tagavad pikemaajalised lepingud suurte turismifirmadega ka püsivama sissetuleku. «Kui sa tead, et kruiisilaevu tuleb suve jooksul 40–50, siis sa oled odavama hinnaga nõus seda tegema, sest tead, et sul on pidev töö tagatud,» nentis Taul.

Rooste palkadest lähemalt rääkida ei soovinud, kuid märkis, et kõik giidid peavad reisifirmadega individuaalseid läbirääkimisi ja seega on ka palgad erinevad. «Ega me nüüd halvasti ei ole makstud, aga võiks paremini,» lausus ta, lisades, et reisibüroodelt saadav palk erineb.

Mullamaa sõnul maksavad giididele kõige rohkem grupid, kes ise ekskursioonijuhi üles otsivad.

«Hind tekib kokkuleppel ja ma tean inimesi, kelle pooleteise tunni hind kerkib väidetavalt suisa 900 kroonini,» sõnas Mullamaa, kes peab põhikohaga õpetajaametit.

Hiiumaal muuseumitöö kõrvalt giidina tegutseva Helgi Põllo kinnitusel on saarel ekskursioonijuhtidel pealinna omadest tunduvalt madalamad palgad.

«Füüsilisest isikust ettevõtjad võtavad umbes 100-200 krooni tund, kindlasti võib olla sellest kallimaid ja odavamaid,» ütles ta. «Kui lähed välja kaheks tunniks, on tunnihind mõnevõrra kõrgem kui siis, kui lähed terveks päevaks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles