Teenusekeskus jätab 500 inimest tööta

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi kantsleri Tea Varraku sõnul pole headel raama­tupidajatel töötajäämist karta.
Rahandusministeeriumi kantsleri Tea Varraku sõnul pole headel raama­tupidajatel töötajäämist karta. Foto: Peeter Langovits

Kuigi rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak leiab, et on alatu pärida töökohtade kaotuse kohta, mille tuleva aasta algul loodav teenusekeskus kaasa toob, näitab äsjane analüüs siiski, et ülearuseid inimesi on riigi palgal praegu sadu.



Varraku sõnul pole headel raamatupidajatel vaja karta, et nad tööta jäävad. «Hea spetsialist leiab ikka töö,» märkis ta. Tähtsam olevat kokkuhoid ja kvaliteet, mille teenusekeskuse loomine riigivalitsemisse kaasa.



Varrak ja teenusekeskuse loomise projektijuht Marek Helm ütlesid Postimehele, et riigiasutuste raamatupidamist, personaliarvestust ja hankeid ühendav teenusekeskus tuleks luua juba lähikuudel. See peaks tööle hakkama uue aasta alguses. Seejärel tuleks kahe kuni kolme aastaga kõik nimetatud tugiteenused tuua riigiasutuste juurest teenusekeskusse.



Enamik on ülearused


Kolmapäeval valmis rahandusministeeriumis teenusekeskuse eelanalüüs. Selle järgi on Eestis 242 riigiasutust. Tegelikult on neid küll rohkem, sest selles loendis on piirivalve ja politsei juba liidetud ühendasutuseks, samuti on arvestatud põllumajandus- ja tervishoiuameti tööle hakkamisega.



Analüüsi järgi tegeleb raamatupidamisega riigiasutuses 587,3 inimest, kelle palgaks ja bürookuludeks läheb aastas ligi 200 miljonit krooni. Analüüs leidis, et enamik neist on ülearused. Teenusekeskuses saaks selle tööga hakkama 200 inimest ja kui keskus täismahus toimima hakkab, isegi 150 inimest.



437,3 raamatupidajat on seega praegu justkui ülearu. Tegelikult siiski vähem, sest Varraku sõnul jääb igasse riigiasutusse alles vähemalt üks finantsjuhtimisega tegelev inimene. Seda põhjendatakse asjaoluga, et asutuse juhi kõrval peab olema inimene, kes tegeleb asutuse eelarvega.



Analüüs näitas ka, et riigiasutused suudavad riigihankeid tõhusalt läbi viia. Ühe riigihanke läbiviimine maksab riigile otsese palgakuluna 9808 krooni.



Erasektorist seda teenust ostes tuleks ühe hanke eest tasuda 21 000 – 42 000 krooni (hinnad käibemaksuta).



Analüüsi järgi on ülitähtis koguda kokku asjatundlikud inimesed, sest praegu hindavad pakkumiste tulemusi pahatihti ebakompetentsed ametnikud. Suuremal või vähemal määral tegeleb hangetega riigiasutustes praegu 1400 inimest. Enamik neist teeb seda põhitöö kõrvalt.



Põhitöö kõrvalt


Mullu tellisid nad asju ja teenuseid enam kui üheksa miljardi krooni eest. Dokument ei täpsusta, kui palju inimesi oleks vaja teenusekeskuses selle hulga hangete peale.


Mitte üheski riigiasutuses pole aga tarkvara tellitud kaupade üle arvestuse pidamiseks. Esimesena hakkab selline tarkvara tööle alles ühendatud politsei- ja piirivalveametis.



Personalitööd teeb riigiasutustes praegu kokku 95,75 inimest. Samas teevad need inimesed veel midagi muud: sekretäri-, raamatupidaja- või kontoritööd.



Eelmise aasta lõpus oli riigiasutustes kokku 41 614 töökohta. Rahvusvahelise kogemuse järgi võiks avalikus sektoris üks personaliarvestaja hakkama saada 1032 töötajaga.



Sellisel juhul vajaks riik 40 personaliarvestajat ja 55,75 inimest võiks veel saata tööbörsile. Praeguse 37 miljoni krooni asemel kuluks riigil nende töötajate palkadeks 11 miljonit krooni aastas.



Valitsus arutab teenusekeskuse loomist septembris.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles