Tulevaks sügiseks Paldiski Lõunasadamasse kerkiva AS Biodieseli tehase tootmisvõimsuseks on plaanitud 100 000 tonni aastas, mis on kolm korda rohkem, kui Eestis varem toodeti.
Paldiskisse tuleb võimas biodiislitehas
Eesti kapitalil põhineva Biodieseli juhatuse liige Sven Mark ütles, et firma plaanib vähemalt 70 protsenti toodangust eksportida, sest Eesti on uue tehase toodangu jaoks liiga väike.
Mark selgitas, et EL on seadnud eesmärgiks, et 2010. aastal moodustab biokütus kuus protsenti kõigist kütustest, ja selle täidavad teised Eesti tehased juba praegu. «See on umbes 20 000 tonni aastas,» lisas ta.
Suurtel on eelis
«Me näeme küll, et Eesti turu potentsiaal on suurem: nelja-viie aasta pärast võib see olla 4050 tuhat tonni aastas, aga selleks ajaks on meie tehas valmis ja on ka väiksemaid tehaseid juurde tulnud,» hindas Mark olukorda. «Vähemalt kümne aasta jooksul jäävad biokütused mineraalsete kütuste järel teisele kohale.»
Marki sõnul on eksportimise eelis ka mujal pakutav kõrgem hind. «Vahe on 100150 eurot tonni kohta,» ütles ta. Mark lisas, et eelis on eelkõige suurtel firmadel, kes saavad kokku hoida logistika- ja toorainekuludelt.
Ka toorainet tuleb Marki hinnangul sisse osta. «Ostame nii palju kui vähegi võimalik Eestist, kuid kindlasti konkureerime teiste tehastega tooraine pärast nii Lätis ja Leedus kui ka Ukrainas ja Valgevenes.»
Hinnalangust ei usu
Kui Marki hinnangul võib biodiisli hind Baltimaades uue tehase valmides langeda, siis samuti biodiislit tootva ATKO Õlitööstuse juhataja Margo Tomingas seda ei karda. «Biokütuse hind sõltub diisli hinnast, tootmismahtudest see ei olene,» ütles Tomingas.
Mark lisas, et Biodieseli tehase tehnoloogia võimaldab peale rapsiõli kasutada toorainena ka sojaõli ja palmiõli, kuid rapsiõli kasutades on kõige lihtsam saavutada suuremat külmakindlust. Tema sõnul võib rapsiõlist valmistatud biokütust müüa ka talvel.
«Puhta biodiisli külmakindlus on isegi ilma lisanditeta miinus 16 kraadi, lisanditega on võimalik saavutada miinus 26 kraadi,» ütles ta.