Eesti suurima ja moodsaima kalakasvatuse omanik peab kala- ja vähikasvatust väga tulusaks ning plaanib üha uusi vähitiike ja koguni 2000-ruutmeetrist viirhalli, kus forellid aasta läbi kasvaks.
Esikalakasvataja teeb forellidele maja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgeva lähedal asuva Härjanurme talu ligi 30 tiigis elavad peamiselt forellid, karpkalad ja vähid. «Meie viimase kümne aasta keskmine käibe kasv on 40 protsenti,» rääkis Härjanurme talu peremees Aarne Liiv lisades, et kasv aina jätkub.
«Maailma kalakasvatuse toodang kasvab iga kümne aastaga kaks korda, selle vastu ei saa ükski põllukultuur,» ütles Liiv. Härjanurme talu netokäive oli eelmisel aastal 6,7 miljonit krooni.
Suured kalasööjad
Praegu on Härjanurme peamine tuluallikas forellikasvatus. «Mõnituhat ruutmeetrit forellitiike annab üheksakümmend protsenti käibest,» sõnas Liiv. Ülejäänu jaguneb tema sõnul 40 hektari karpkalatiikide, mitme vähitiigi ja puhkemajanduse vahel.
Härjanurme 150-tonnine forellisaak moodustab Eesti toodangust umbes kolmandiku, kuid nõudlus on Liivi sõnul tunduvalt suurem. «Forelli puhul ei ole juttugi turu puudusest, sest punast kala süüakse Eestis hinnanguliselt 2000 tonni,» ütles ta.
Lisaks forellidele ja karpkaladele proovib Liiv ka säga ja tuura kasvatust. «Vahepeal ma juba lubasin meie suurimatele partneritele Rimile ja Stockmannile, et hakkame neile seda sügise poole müüma, kuid ilmselt me vähemalt tänavu selleni ei jõua,» ütles ta.
Kogu talu kasum investeeritakse Liivi sõnul uuesti. Eelmisel aastal ehitas kalatalu Eestis ainulaadse forellibasseinide süsteemi. «Kui me nüüd kõik korralikult käima saame, siis peaks uuest kompleksist tulema 150, 200 või isegi 250 tonni forelli,» ütles Liiv.
Uue basseini eskiisprojekti tegi Liiv ise. «Kuna ma olen palju mujal maailmas kalakasvatustes liikunud, siis olen tehnoloogilisi lahendusi meelde jätnud ja infomaterjale saanud,» selgitas ta.
Selle aasta saaki kalakasvataja prognoosida ei julge. «Kõik sõltub sellest, millal hakkab vihma sadama ja vesi tulema.»
Põud on Pedja jõest vett saava kasvatuse veetaset alandanud umbes 25 sentimeetrit. Lisaks mõjutab Liivi sõnul jõe veetaset Peipsi järve 33-aastane äravoolutsükkel, mis on praegu madalseisus. «Ma arvan, et see aasta on halb ja võib isegi miinusesse jääda,» ütles ta.
Päästerõngaks kujuneb tänavu ilmselt puhkemajandus. «Kui kala kasvab kehvalt, siis puhkemajandusel on läinud hästi: nädalavahetustel ei taha rahvas siit ära minna,» ütles Liiv rahulolevalt ja lisas, et nädalavahetustel voorib talust läbi mitusada inimest päevas.
«See ei ole koht, kuhu ööseks jäädakse, pigem käiakse piknikku pidamas,» sõnas ta. «Saab karpkala püüda, saab forelli püüda. Vähki püüda veel ei saa, aga see plaan on kindlasti, lihtsalt ei ole veel jõudnud.»
Tulevaks aastaks plaanib Liiv uue kinnise forellikasvatussüsteemi ehitust. «Kinnine süsteem tähendab seda, et kala kasvab aasta läbi sõltumata välistingimustest,» ütles Liiv ja lisas, et nii saab ka kaubakalade kolmeaastast kasvuperioodi lühendada.
Forellikasvatuseks ehitatakse 22 meetri laiune ja 80 meetri pikkune viirhall, mis annab Liivi hinnangul aastas 70-100 tonni kala juurde.
Enne seda tahaks kalakasvataja veel korda saada talu administratiivhooned. «Tagala on rindest kaugele maha jäänud,» ütles Liiv. «Meil ei ole üldse kontorit ja ma ise elan praegu sellises hurtsikus,» viipas ta eemalt paistva ühekorruselise maja poole.
Liiv plaanib juurde rajada ka vähitiike ja seda eelkõige kaubavähkidele. «Osa tiike on juba karpkalatiikidest ümber ehitatud,» ütles ta ja näitas ühte suurt tiiki. «Siia on mitukümmend kallurikoormatäit kive toodud ja ka põhjaprofiil on ümber tehtud.»
Läti on sihikul
Vähke on Liiv siiani turustanud vaid Eestis. 4550-kroonist kaubavähki müüb Härjanurme talu mõnituhat tükki aastas, kuid vähipoegi umbes 70 000. Kaubavähk on õiges suuruses, kui ta on 1012 sentimeetrine.
Vähipojad lähevad Liivi sõnul teistele vähikasvatajatele kasvanduse alustuseks. «Me oleme kuulsad seetõttu, et meie alusmaterjal on haigusevaba,» ütles Liiv ja selgitas, et Härjanurmes kasvatatakse vähki puhtas kaevuvees.
«Praegu siiski riskime: kasvatame kaubavähke jõevee peal,» tõdes Liiv ja lisas, et järgmisel aastal hakatakse jõevett UV-kiirgusega kiiritama ja haigusevabaks muutma. «Selle jaoks on vastav seade.»
Kui uus forellikasvatuskompleks korralikult tööle läheb, plaanib Liiv kala lisaks Eestile ka Lätti müüma hakata.
«Lätis peaaegu forellikasvatust ei ole. Seal pole kunagi sellist traditsiooni olnud,» ütles ta ja lisas, et siin saab määravaks kala hind. «Lätis on kala hind kõrgem kui meil ja müüakse peamiselt ainult külmutatud kala.»
Oma värske kalaga loodab ta Soome ja Norra külmutatud forellile pakkuda kõva konkurentsi.