Üha süvenevat tööjõukriisi on statistikaameti hinnangul võimalik leevendada eelkõige tööviljakuse tõusuga.
Töökäte nappus Eestis süveneb jätkuvalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti peaanalüütiku Mihkel Servinski sõnul oleks kõige lihtsam lahendus tööjõu sissetoomine, kuid see toob kaasa hulga sotsiaalseid probleeme. «Esimene reserv on tööviljakus,» ütles ta eile statistikaameti aastaraamatu esitlusel.
«Meie tööviljakus moodustab praegu Europpa Liidu keskmisest umbes 50 protsenti,» märkis Servinski. «See ei tähenda, et Eesti inimene ei oska tööd teha, pigem on probleem juhtimises või vananenud tehnoloogiates.»
Servinski prognoosib praeguste tendentside jätkudes üha suurenevat tööjõu puudujääki. Tema sõnul on 2015. aastaks 1564-aastaste hõivatute arv langenud 50 000 inimese võrra. 2005. aastal oli 1564-aastasi hõivatuid 580 000.
Praegu moodustavad 1564-aastased töötavad inimesed Eesti elanikkonnast 64 protsenti, kuid Euroopa Liit soovitab hõivatuse määraks 70.
Servinski prognoosib, et Eesti saavutab 70 protsendi taseme 2020. aastal. Viimaste aastate jooksul on tööhõive määr Eestis aeglaselt tõusnud.
Servinski sõnul kasvab tööjõu puudujääk ka mujal Euroopas. Mullu oli tööhõive määr 70 protsendist suurem Rootsis, Hollandis ja Taanis. 2015. aastal peaks sama taseme saavutama ka Soome. See toob Servinski sõnul kaasa üha suureneva surve Eesti tööturule, mis halvendab siinset olukorda veelgi.
Tööjõuga pole statistikaameti hinnangul probleeme Maltal, Luksemburgis, Küprosel, Iirimaal ja Belgias.
Möödunud aasta numbreid
2005. a jätkus sündimuse tõusutendents, sündis 14 350 last. Alates 1998. aastast, mil sündimus oli madalseisus ja sündis vaid 12 167 last, on sündimus tasapisi suurenenud.
Töötus kahanes 7,9 protsendini, mis on väikseim alates 1995. aastast.
Enamikus Euroopa riikides elas naisi rohkem kui mehi, ainult Makedoonias ja Islandil oli mehi pisut rohkem. Kõige rohkem naisi 100 mehe kohta (117) elas Lätis ja Eestis.
Kodus oli internetiühendus 39 protsendil eestlastest, mis on kõrgem kui enamikus uutes ELi riikides, kuid jäi oluliselt maha nii Põhjamaadest kui ka EL keskmisest (48%).