Põuast vaevatud taimi ei pruugi ka vihm enam päästa

Maidla-Sillaotsa talu peremehe Aavo Miti sõnul on vihm nüüdseks mõne põllulapi jaoks juba lootusetult hiljaks jäänud ja võib kasu asemel hoopis kahju teha. Näiteks juba kolletunud oder võib hakata võsusid välja ajama ja saagi sootuks rikkuda.

FOTO: Peeter Langovits

Juba nädalaid kestnud kuivus teeb kahju nii põllumeestele kui aiapidajatele. Kas pikisilmi oodatavast vihmast kõrbenud taimedele ka kasu tulla tõotab, käis uurimas Liina Siniveer.

Harjumaal asuva Maidla-Sillaotsa talu peremees Aavo Mitt vaatab nukralt koos kõrvalasuva Mõisa talu peremehe Aivar Kontusega kolletavaid odrapõlde. Naabrid arvavad, et varase odra lõikusaeg jõuab kätte juba paari nädala pärast. Kuivuse tõttu on see üle kuu aja varasemaks nihkunud.

Miti ja Kontuse sõnul on vihm nüüdseks mõne põllulapi jaoks juba lootusetult hiljaks jäänud ja võib kasu asemel hoopis kahju teha. Näiteks juba kolletunud oder võib hakata võsusid välja ajama ja saagi sootuks rikkuda.

Eesti Talupidajate Keskliidu juhatuse esimehe Arvo Veidenbergi sõnul on põuakahjud piirkonniti küll erinevad, kuid praeguseks on põud kahju teinud juba kogu Eestis. «Mõnel pool on tulnud vihma, aga meil siin Lõuna-Eestis ei saja,» ütles Veidenberg.

Kõige kuivem on Veidenbergi teada Võru kandis. «Seal on kõrged põllud ja kerged mullad.» Kehvaks peab ta ka õhukeste muldadega Saaremaa põllumeeste olukorda.

Lääne-eestis on kergem

Põllumajanduskaupade ostu-müügiga tegeleva firma Kesko Agro teraviljatoodete müügi eest vastutava Indrek Aigro sõnul on parem seis madalama Lääne-Eesti põldudel ja kehvem Lääne-Virumaal ning Järvamaal.

Aigro hinnangul võiks teraviljasaagi päästa veel vähemalt osaliselt, kui nüüd kuunormi jagu vihma tuleks. «Viimase kuu jooksul on sadanud vaid kümnendik kuunormist,» ütles ta.

Erinevate teraviljade prognoositavast saagist on Aigro hinnangul praeguseks kuiva tõttu hävinud 15 protsenti võrreldes eelmise aastaga. «Kui kuiv jätkub, siis see võib tõusta neljakümne protsendini,» ütles Aigro. Rapsisaagist on tema sõnul hävinud juba viiendik.

Põllumehed ise pakuvad aga suuremaid arve. Valgamaal teravilja ja rapsi kasvatava Puide talu peremees Mati Nurm ütles, et tema talus on hukas umbes pool saagist. Siiski on talul Nurme sõnul naabritega võrreldes parem seis.

«Panin koos külviga ohtralt kompleksväetist,» ütles ta. Nurm selgitas, et pealtväetis, mida teised on kasutanud, pole vihmapuuduse tõttu taimedeni jõudnud.

Saaremaal Orissaare kandis samuti rapsi ja teravilja kasvatava Olli-Välja talu peremehe Aavo Aljase sõnul on seis nutune. «Rapsist ei tule midagi,» kurtis Aljas ja lisas, et saak on tema kümneaastase kogemuse viletsaim.

Kiita pole Aljase sõnul ka tema venna 2000 taimega maasikaistanduse olukord. Selle kastmine läheks tema sõnul liialt kulukaks.

Viimast korralikku sadu mäletab Aljas enda sõnul mai algusest. Vihma tuli natuke ka jaanipäeva paiku, kuid see oli «kaste eest».

Pärnumaal Paikuse lähedal piimalehmi pidava Männituka talu peremehe Margus Saare sõnul sadas sealkandis viimati korralikult aprilli alguses. «Seda vihma, mis kevadel Tartumaal uputas, me ei näinud,» ütles ta.

Talvevarud käigus

Haljassööta veab Saar loomadele kolmekümne kilomeetri kauguselt. «Lehmad käivad päeval ainult paar tundi jalutamas ja on ülejäänud aja laudas,» ütles ta.

Männituka talu kasvatab ka kaera ja otra. Saare sõnul on osa põlde praegu veel korras, halvem on seis aga hiljem külvatud viljaga.

Võrumaal Koka talus on loomad esimest aastat laudas. Talu peremehe Taivo Koka sõnul nende talus veel haljassööta jätkub, kuid paljud teised loomakasvatajad kasutavad juba talvevarudeks mõeldud kuiva heina. «Kui silo tegime, saime viis tonni hektarilt, tavaline on 15–20,» rääkis Kokk.

Jõgi kipub kuivama

Tartumaal asuva Rõngu aia juhatuse esimehe Hillar Hänilase sõnul pole nende aiale niipalju kahju teinud põud kui talvine külm. «Ainuke mure on, et mari jääb väikseks,» ütles Hänilane. Peale õunte ja ploomide kasvatab Rõngu aed ka sõstraid.

Korralikku vihma tuli Hänilase sõnul sealkandis viimati jaanipäeva paiku, kuid sadanud on ka viimastel päevadel.

Harjumaal Laheotsa talus köögivilju kasvatava Johannes Valgu sõnul on tema talu sel aastal kasutanud madalamaid maid, samuti töötab kaks vihmutit. Siiski hakkab ka neil vesi jõest lõppema. «Kui nüüd vihma tuleb, siis meie pääseme,» ütles Valk eile.

Harjumaal Lohusalus suvitav vabakutseline kunstnik Elgi Treimuth on suutnud oma 900-ruutmeetrise aia rohelise hoida tänu hoolikale kastmisele. «Pumbajaam annab vett hommikul kolm tundi ja õhtul kolm tundi,» ütles Treimuth.

Enda sõnul kulub tal igal hommikul kolm tundi kastmisele, sama õhtul, kui vett on. «Vähemalt muru ja lilled on ilusad, naabrite aiad on kõik kõrbenud,» ütles Treimuth.

Kas teate?

Et aeda põua eest kaitsta, peab seda hoolsalt kastma.

• Kastmise põhireegel on: pigem harvem ja ohtralt. Vesi peab jõudma taime juurteni ja selleks kulub ruutmeetrile kaks ämbritäit vett või rohkem.

• Pärast kastmist peaks kontrollima, kui sügavale vesi on jõudnud. Mulla pind peaks märguma taime juurte sügavuselt.

• Kastmisvesi peaks olema soe, hapukas ja pehme. Hea kastmisvesi on vihmavesi, samuti tiigi-, järve- ja jõevesi.

    Tagasi üles