Eesti Panga president Andres Lipstok põhjendab oma täna Eesti Panga infotunnis peetud kõnes, et kommertspankadele kehtestatud karmimate nõuete põhjuseks on majanduse ülekuumenemise ohu suurenemine.
Andres Lipstok: kasvanud on ülekuumenemise oht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Lipstoki tänase kõne terviktekst:
Tänasel Eesti Panga Rahapoliitika komitee istungil otsustati karmistada pankade kohustusliku reservi nõuet, tõstes selle praeguselt 13 protsendilt 15 protsendini. Eesti Panga presidendi vastav määrus jõustub 1. septembril k.a.
Kohustusliku reservi määra suurendamise tulemusena peavad pangad 15 protsenti hoiuste, võlakirjade ja muude laenude kaudu kaasatud vahenditest kas hoiustama Eesti Panka või investeerima kõrgekvaliteedilistesse välismaistesse võlakirjadesse.
Kohustusliku reservi nõude karmistamise eesmärk on kahandada pangalaenude kiirest kasvust tingitud riske Eesti majandusele. Kõrgema reservimäära tõttu tuleb pankadel otseses kasutuses olevatest ressurssidest täiendavalt kõrvale panna 3,6 miljardit krooni. Tänu sellele väheneb ka pankade käsutuses olev väljalaenatava raha hulk ning laenamine muutub laenuvõtjale kallimaks.
Kohustusliku reservi määra tõstmise põhjendus
Nagu kuu aja eest avaldatud kvartalikommentaaris tõdesime, suurenesid aasta alguses Eesti majanduse riskid:
Sisenõudluse kasv on endiselt kõrge.
Jooksevkonto puudujääk on kasvanud.
Inflatsioonitempo ei ole alanenud.
Kiire palgakasv ja kvalifitseeritud tööjõu nappus ohustavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Eesti Panga kevadise baasprognoosi järgi pidanuks aasta esimestel kuudel algama kohandumine. Hiljutine majandusstatistika näitab aga, et seda ei juhtunud. Aasta esimese poole andmete põhjal on kasvanud majanduse ülekuumenemise oht. Seetõttu ületavad nii palgakasvu kiirus kui ka tarbijahindade tõus ehk inflatsioon aasta alguses prognoositut. Sellises olukorras ei saa välistada majanduskasvu oodatust järsemat aeglustumist järgmistel aastatel.
Majandusanalüüs
Peamiste majandusnäitajate (jooksevkonto puudujääk 12 % SKPst 1. kvartalis, tootlikkusest kiiremini tõusvad palgad, alusinflatsioon) muutused aasta esimesel poolel viitavad järjekindlalt sisenõudluse väga kiire kasvu jätkumisele. Inflatsioonitempo on viimastel kuudel olnud oodatust kiirem, moodustades näiteks juunis 4,3 protsenti. See võib raskendada Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmist 2007. aastal.
Sisenõudluse ehk investeeringute ja tarbimise kiire kasv on olnud võimalik tänu pangalaenude ning majanduse välisvõlgnevuse pidevale suurenemisele. Kui laenukasv oli kõigi aegade kõrgeim eelmise aasta viimases kvartalis, moodustades 13,9 miljardit krooni, siis esialgsetel andmetel ulatub ainuüksi aprilli-mai laenukasv juba 12 miljardi kroonini. Esialgsed hinnangud viitavad laenukasvu jätkumisele juunis, kusjuures ligi kaks kolmandikku uutest laenudest on seotud kinnisvarasektoriga.
Kinnisvaraturul on märke, et üldine hinnatase ei ole pärast eelmise aasta teise poole ülikiiret kasvu enam sama kiiresti tõusnud. Samas ei tähenda see, et Eesti kinnisvaraturg tervikuna oleks stabiliseerunud. Samuti töötab Eesti ehitussektor võimsuse piiril.
Senise laenukasvu jätkudes ületab eraisikute võlakoorem suhtena SKPsse sel aastal Soome taset (40% vs 45%) ja järgmisel aastal Rootsi taset (62% vs 66%). Majanduse tasakaalulise arengu seisukohalt on küsimus, kuidas suudab majandus nii kiire võla kasvu absorbeerida.
Raske on ette näha tegureid, mis võiksid käesoleval aastal kiirel laenu- ja sissetulekute kasvul põhinevat sisenõudlust ning tööviljakust ületavat palgakasvu pidurdada. Samas ei ole välistatud eelarvepoliitika lõdvenemine.
Valitsuse eelarvepoliitika
Eesti Panga poolt kommertspankade suhtes võetud meetmega peavad kaasnema valitsuse otsustavad sammud eelarve- ja maksupoliitika valdkonnas. Keskpanga ja valitsuse tõhusal koostegutsemisel on võimalused vältida ülekuumenemist kahtlemata suuremad.
Praeguses majandusolukorras on valitsusel võimalik hoida tänavust riigieelarvet vähemalt kolme miljardi krooni suuruses ülejäägis. Algamas on ka 2007. a. riigieelarve ettevalmistamine. Kui praegune kiire majanduskasv jätkub ka aasta teisel poolel, ei tohi järgmise aasta eelarve planeeritav ülejääk olla väiksem kui selle aasta oma.
Kümmet protsenti ületava majanduskasvu korral tuleb riigil vastutustundlikult koguda reserve tuleviku tarbeks. Selline lähenemine toetab kiire arengu jätkumist pikema aja jooksul ning vähendab järskude tagasilöökide ohtu.
Maksupoliitikas teeme valitsusele veelkord ettepaneku kaotada eluasemelaenude intressidele kehtiv tulumaksusoodustus.
Eesti Panga poolt seni võetud meetmed ja nende mõju
1. märtsist karmistas Eesti Pank pankade ning pangagruppide kapitali adekvaatsuse arvestust, tõstes Eesti residentidele väljastatud eluasemelaenude senise 50protsendilise riskikaalu 100 protsendini. Samas muudeti kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise korda ning juhiti nii pankade kui teiste majandusagentide tähelepanu majanduse tasakaalustamatusega seotud ohtudele. Samuti tegi keskpank Rahandusministeeriumile ettepaneku kaotada võimalus arvata tulumaksust maha eluasemelaenude intressimaksed.
Kommertspangad reageerisid Eesti Panga tehtud sammudele täiendavate omavahendite kaasamisega, kuid esialgu ei kaasnenud sellega olulisi muudatusi pankade laenupakkumises.
Kohustuslike reservide maht
Pankade kohustuslike reservide kogumaht on 30. juuni 2006. a. seisuga 23,7 miljardit krooni, millest pankade hoiused Eesti Pangas moodustavad 13,1 miljardit krooni. Ülejäänud 10,6 miljardit krooni ehk natuke alla poole kohustusliku reservi nõudest on pangad investeerinud kõrgekvaliteetsetesse välisvõlakirjadesse.