Põllumehed: valitsus saaks päästa kodumaise toidutootmise

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lehm.

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti suurimad põllumajandusorganisatsioonid Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on ühel meelel, et kodumaise toidutootmise vähenemisele tuleb piir panna.

Valitsus peab leidma võimalused maksta tuleva aasta riigieelarvest põllumajandustoetuste lisamaksed täies ulatuses, vastasel korral on tõsiselt ohus kodumaine toidutootmine ja tuhanded töökohad maal, seisab organisatsioonide ühises pressiteates.

Ettevõtete toetamine ja majanduse elavdamine on eriti oluline just Eesti maapiirkondades, mis on majanduslanguse tingimustes kõige haavatavamad.

Käesoleval aastal kärpis riik põllumajandustoetuste riigieelarvest tulevaid lisamakseid 780 miljonilt kroonilt 445 miljoni kroonini. Selle tulemusena on paljud talupidajad ja põllumajandustootjad ülimadalate piima ja teravilja kokkuostuhindade tingimustes pankroti äärel.

Vastavalt Euroopa Liidu liitumislepingule on uutel liikmesriikidel õigus põllumehi lisaks eurorahale riigieelarvest täiendavalt toetada, et kompenseerida meie väiksemaid toetustasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega.

Näiteks 2009. aastal makstakse Eesti põllumeestele EL eelarvest otsetoetusi 72 eurot/ha, EL keskmine näitaja on 273 eurot/ha ja Hollandis ulatuvad maksed koguni 664 euroni/ha. 2010. aastal makstakse EL eelarvest toetusi 70 protsendi tasemel, Eestil on õigus 30 protsenti oma eelarvest juurde panna.

Seega võib riik järgmisel aastal kodumaist toidutootmist toetada 791 miljoni krooni ulatuses. Põllumajandustoetuste lisamaksed aitaksid Eesti ettevõtetel ühisturul teiste riikide tootjatega konkurentsis püsida.

Vaatamata eelarvelistele probleemidele ei tohi valitsus Eesti maamajandussektori konkurentsivõime arvelt enam kokku hoida. Põllumajandussektori olukord on viimase aasta jooksul märkimisväärselt halvenenud.

Piima kokkuostuhind on aastaga langenud 4,40 kroonilt 2,98 kroonini, paljudele väiketootjatele makstakse veelgi vähem. Lisaks on paljudel lehmapidajatel piimaraha mitmeid kuid kätte saamata.

Toidurukki kokkuostuhind on möödunud aasta augusti 2,15 kroonilt langenud 1,2 kroonini. Madalaseisus on ka teiste teraviljade hinnad.

Statistikaameti andmetel oli 2007. aastal põllumajandusettevõtete kogukahjum 161 miljonit krooni, 2008. aastal kujunes miinuseks juba 911 miljonit krooni ja ainuüksi 2009. aasta esimeses kvartalis teenisid ettevõtted 214 miljonit krooni kahjumit.

Tagasi üles