Arstide ja õdede teenistus on viimasel aastal tõusnud keskmisest palgast kiiremini ning sotsiaalministeeriumi hinnangul meelitab see vahepeal meditsiinitööst loobunuid tagasi.
Arstide-õdede palk tõusis keskmisest kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi värske uuringu järgi tõusis arstide keskmine tunnipalk 4,9 protsenti, õdedel 4,1 ja hooldajatel 7,4 protsenti. Praegu saab üle poole arstidest 75-kroonist tunnipalga alammäära või sellest kõrgemat töötasu.
Sotsiaalministeeriumi analüütiku Natalja Jedomskihhi sõnul ei jää ka ülejäänud arstide palk palju madalamale.
Õdedest saab omakorda 39-kroonist tunnipalga alammäära või rohkem 90 protsenti. Peaaegu samapalju hooldajaid teenib tunnis 23 krooni või rohkem. Arstide keskmine kuupalk ületab nii 17 000 ja õdede oma 8000 krooni.
Õed ei nõustu
Sotsiaalminister Jaak Aabi kinnitusel on viimase aastaga kuni kümnendiku tõusnud palgad tekitanud olukorra, kus varem meditsiinist lahkunud inimesed hakkavad oma erialatööle tagasi tulema.
Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Tiiu Kõrran ei taha ministeeriumi selliste väidetega siiski päris nõustuda. «Kolmandik, võib-olla isegi pool õdedest töötab täiskohast suurema koormusega,» viitas ta kestvale kaadrinappusele.
Aabi hinnangul on töötajate puuduse üks põhjus ka liiga ranged konkursid.
«Arstide palk on ümmarguselt kaks Eesti keskmist ja õdede palk jääb riigi keskmise palga juurde,» ütles Aab. Ministri sõnul on meditsiinitöötajate palganõudmised ühest küljest mõistetavad, samal ajal on oluline ka meditsiiniteenuste kättesaadavus ja hinnad.
Kõrrani sõnul on kõrgemad palgad ainult Tallinnas, samal ajal kui mujal Eestis on tavaliselt rakendatud tunnipalga alammäära. «Õed teevad ületunde ja see tõstab keskmist,» ütles Kõrran. Nii saab tema hinnangul normaalset palka teenida ainult rabeledes ning tegelikult ei ole õdede vastutus väärtustatud.
Kõrrani arvamust jagab Lääne-Tallinna keskhaigla õendusjuht Ulla Raid, kelle sõnul on õdede koormus liiga suur. «Üle viie protsendi õdedest lahkus sellel kevadel töölt,» kirjeldas ta olukorda. «Minnakse sinna, kus tunnipalk on kas või kaks krooni kõrgem.»
Palju naasjaid pole
Lääne-Tallinna keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse õde Rette Kutkova ei usu, et keegi õdedest praegu palgaga rahul on. «Neil päevil tuli üks õde, aga läks kohe ära sinna, kus rohkem raha saab,» rääkis 36 aastat haiglas töötanud Kutkova. Tema hinnangul pole viimasel ajal töötajate märgatavat tagasipöördumist olnud.
Kutkova saab palga alammäära 39 krooni tunnis. «Teen öövalveid ja saan kuus üle kuue tuhande krooni,» ütles ta.
Märtsis tehtud uuring, milles osales 53 haiglat üle Eesti, vaatles meditsiinitöötajate sissetulekute muutumist mullu märtsist tänavu märtsini.
Uuringu tegemise ajal ei olnud veel rakendunud töölepingud, milles kajastusid aasta alguses jõustunud uued palga alammäärad.