Te lendate Tallinna Kaubamaja lennukiga, rahakoti vahel on kaubamaja krediitkaart ja kohvris kaubamaja panga kodulaenu pakkumine. Kas kõlab ulmeliselt? Eestis jah, kuid brittide noobelkaubamaja Harrods täpselt neid lisateenuseid oma klientidele pakubki, kirjutab Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp.
Kaubamajade aeg pole erinevalt arvatust sugugi möödas, vaid nad on taas tugevalt pildil, tegutsedes lisaks edukalt väljaspool oma igipõlist ärivaldkonda.
Jutud kaubamajade hääbumisest said hoogu hiiglaslike kaubanduskeskuste võidukäigust alates. Kohati see oligi nii, sest kesklinnas asuvad kaubamajad jäid ajast maha kas või kesise parkimisvõimaluse tõttu.
Pigem on inimesed praegu aga hakanud väsima suurtest keskustest erinevate poodidega, mis tervikut sageli ei moodustagi. Nii nagu kaubamajad ei võistle spetsialiseeritud kauplustega sortimendi sügavuses, ei võistle ükski teine kaubandusvorm kaubamajaga ühtselt juhitud sortimendi laiuses. Pesupoest talvejopet ei osta, spordipood ei müü lipse, end tervikuna turundav kaubamaja aga on võimeline pakkuma ühele kliendile nii sporditarbeid kui ka ülikonda.
Selles valguses tundub igati loogilise sammuna pakkumise laiendamine mõne muu, näiteks finantsteenusega, nagu seda teevad juba mainitud Harrods või ka brittide Marks&Spencer. Eriti kui arvestada, et kaubamajadel on tavaliselt olemas lai kliendibaas ja väljateenitud usaldusväärsus nagu pankadelgi.
Millised võiksid olla kaubamajade võimalikud tegevused väljaspool oma ärivaldkonda? Kõrvaltegevuste nimekiri ei ole väga pikk, kuid valikuid siiski jagub. Kaubamajade hulgas on spaade pidajaid ja puhastusteenuse pakkujaid, moenõustajaid, pulmakorraldajaid ja kasiinode omanikke. Stockmann müüs Soomes autosid ja rajas Venemaale esimesed Zara poed.
Ei ole kahtlustki selles, et kaubamajad saaks hakkama ka mõne uuendusliku lahendusega, hoolimata sellest, et kaupmehi peetakse mitteproduktiivseks ja tarbijate soovide suhtes ükskõikseks ühiskonnas, kus teenäitaja rolli on paigutatud biotehnoloogia, telekommunikatsioon või infotehnoloogia.
19. sajandi keskel pudukaupmeeste ajastu lõpetanud kaubamajad panustasid otseselt või kaudselt paljude uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selle müügikanali mõju oli jaekaubanduses endas murranguline. Ostukogemus, kaubavalik, krediidipoliitika, hinnateadlikkus, meedia- ja promotsioonitehnikad mõjutasid juhtimisviise alates töötajate palkamisest kuni inventuuride korraldamiseni.
Tallinna Kaubamaja kontserngi otsib uusi võimalusi. Harrodsi kombel lennukeid me kindlasti ei luba, kuid loodetavasti viib kliendi pilvedesse mõni muu pakkumine, mis lisandub meie põhitegevusele.