Kommentaar: Miljardikingitus rongireisijatele?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Me kõik teame Lääne-Euroopas levinud kiiret, mugavat ning moodsat rongiliiklust. Eesti ühistranspordi kasutajale oleks oluline ka teada, et seda liiklust koos investeeringute ja jooksvate kuludega doteeritakse kuni 70% ulatuses maksumaksja rahakotist. Seejuures on rongipilet seal ligi kaks korda kallim kui bussipilet ja elanikkonna tihedus 10 korda suurem kui Eestis.

Nii näiteks maksab Tallinna-Võru vahemaa pikkusel distantsil Berliin–Hamburg kiirrongipilet 900 krooni ning sõit kestab 1,5 tundi. Tavalise, kaks tundi sõitva rongi pilet maksab 730 krooni.

Ning Läänes peetakse otstarbekaks arendada rongiliiklust alates koormusest 400 inimest tunnis ja seda kella kuuest kuni kaheksani iga päev.

Ka Eestis on võetud suund rongiliikluse tänapäevastamisele. Seda eriti Tallinna-Tartu liinil. Stratumi läbi viidud Tallinna-Tartu rongi ja bussiga sõitvate reisijate loendus andis keskmiseks tulemuseks 82 reisijat tunnis. Juba praegu maksab riik igale rongipiletile 75 krooni peale.

Stratumi uuring näitas ka seda, et reisijad ootavad ühistranspordilt sagedast liiklust, odavat hinda ning mugavat veeremit. Rong suudab selles osas pakkuda ainult viimast.

Liikumiskiirus hakkab Eesti oludes rolli mängima alles siis, kui sihtkohta jõutakse bussist kaks korda kiiremini. See aga tähendaks kaubaliiklusest eraldatud raudteel sõitvate ICE-tüüpi rongide kasutuselevõttu.

Riigiinvesteeringud rongiliikluse arendamiseks nii liiklustiheduse kui mugavuse seisukohalt lähevad maksma miljardeid kroone, rääkimata kulutustest liikumiskiirusele.

Seega maksab maksumaksja Eesti oludes nüüdisaegse rongiga Tallinnast Tartusse reisijal kinni kõik kulud.

Aga kuidas veel on võimalik miljardi krooniga parandada Eesti ühistranspordi olukorda? Sellega saaks osta 400 tuliuut kõige moodsamat bussi!

See tähendaks, et Eesti bussijuhtidele tuleks maksta väärilist palka. Eesti hõredalt asustatud alad kindlustataks stabiilse ning mugava bussitranspordiga. Seega viidaks Tallinna ja Harjumaa ühistransport Soome tasemele.

Tahan sellega öelda, et kulutused nüüdisaegsele ühistranspordile on hoomamatult suured ning valikuid tehes peab olema esindatud Eesti ühiskond kui tervik, mitte ühe kindla grupi huvid.

Praegu on aga Eesti ühistranspordi kasutajale loodud illusioon tulevasest mugavast ja euroopalikust rongiliiklusest, kuid mitte keegi pole avalikustanud, kui palju peab maksumaksja tulevikus selle eest monopoolsele raudteeoperaatorile juurde lisama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles