Avalikus pöördumises valitsuse ja riigikogu poole ähvardavad haridustöötajad, et õpetajate palga edasine vähendamine toob kaasa ohtlikke tagajärgi.
Õpetajad: palga vähendamine oleks Eestile ohtlik
11. august 2009, 13:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saades aru Eesti majanduse praegusest keerulisest olukorrast ja kokkuhoiu vajadusest ei näe me siiski mingit võimalust õpetaja tööpanusele niigi mittevastavat palka veelgi vähendada,» seisab Eesti Haridustöötajate Liidu avalikus pöördumises valitsuse ja riigikogu poole.
Pedagoogide sõnul tähendab õpetajate pealt kokku hoidmine, et riik ei panusta haridusse ja õpilased jäävad vajalikul tasemel õpetamata. Nii ei ole nende hinnangul aga tulevikus loota majandussuutlikku Eesti riiki.
Haridustöötajaid on pöördumist esitama ajendanud asjaolu, et kui käesoleva aasta alguses tõsteti õpetajate palga alammäärasid kaheksa protsenti, siis alates 1. juulist on need viidud tagasi eelmise aasta tasemele. Nüüd on oht veel üheksaprotsendiliseks palgalanguseks.
«Kui juunikuus sai ülikoolis viis aastat õppinud ja magistrina lõpetanud täiskoormusega noorempedagoog täistööaja eest brutopalka 9516 krooni (netopalgana 7876 krooni), siis riigikogu rahanduskomisjonist tulnud ettepaneku rakendamisel vähendada õpetajate palka üheksa protsenti oleks noorempedagoogi brutopalk 8660 krooni ja samal ajal koos töötuskindlustuse maksu suurenemisega netopalgana 7172 krooni,» kirjutavad haridustöötajad.
Pöördumises rõhutatakse õpetajate suurt töökoormust 50-60 tundi nädalas. «Kas tõesti arvatakse, et sellisele vastusrikkale tööle nagu on õpetajal tulevad ülikooli parimatest parimad lõpetajad ja pedagoogiline kaader koolis on püsiv?» küsivad pedagoogid.
«Loodame, et otsustajad tajuvad ja arvestavad hariduse olukorda,» panevad nad riigijuhtidele südamele.