Ettevõtjad näevad riigi teenuskeskuses head ärivõimalust
7. august 2009, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie jaoks on see ärivõimalus,» lausus SAP Estonia juht Tiit Parts, olles teel Riiast Tallinna.
Ettevõtja Jaan Pillesaar kogus enda ümber veel viis juhtimisele ja tarkvarale keskendunud firmat, kellega koos tahab üle võtta riigiasutuste raamatupidamise, personalihalduse, arvutimajanduse ja hangete korraldamise.
Ettevõtjad nimetavad loodavat üksust teenuskeskuseks, mis võtaks üle ka esmase klienditeeninduse.
Mõne avalduse või dokumendiga riigiasutusse minnes astuksid kodanikud edaspidi siis hoopis poodi või arvutisalongi või spetsiaalsesse riigivõimu vastuvõtusaali. Viimast haldaks erafirma.
Majandustarkvara pakkuja SAP Estonia on üks kuuest ettevõttest, kes tahaks ühise asjaajamiskeskuse loomisega pakkuda riigile tugiteenuseid efektiivsemalt.
Parts lisas, et SAPi teenimisvõimalust ülehinnata ka ei maksa, sest riigiasutused on niigi juba SAPilt litsentse ostnud. Liitmine aitaks Partsi sõnul aga asja tõhusamalt teostada.
«Kui eraettevõtja konkursi võidab, siis peab ta sõlmima riigiga lepingu ja täitma selle tingimusi. Juhul kui eraettevõtja suudab teenust teha oluliselt efektiivsemalt, kui riik ette kirjutab, saab ta ehk kasumit teenida,» lausus Pillesaar. «See on eraettevõtja igapäevane töö. Riik ei pea riskima oma rahaga. Kui üks eraettevõtja ei täida korralikult lepingu tingimusi, saab riik korraldada uue konkursi ja valida teise pakkuja.»
Pricewaterhouse Coopersi senior manager Jüri Etverk märkis, et praegu on riigisektoris ametis veidi alla 10 000 tugifunktsiooni töötaja.
«Nende palkade maksmiseks kulub 1,5 miljardit krooni, lisanduvad kinnisvara-, IT- ja kontorikulud,» ütles Etverk. «See viitab teenuskeskuse käibe maksimaalsele võimalikule ulatusele. Tegelik ulatus kujuneb tõenäoliselt piiratumaks, sest päris kõiki funktsioone ei ole põhjendatud teenusekeskuse kaudu osutada.»
Etverk lisas, et riigieelarve pingelise olukorra tõttu võib erasektor teenuskeskuse loomise esmase investeeringu ise teha. Ettevõtte kogemuste järgi peaks teenuskeskuse investeering end kahe-kolme aastaga tagasi teenima. Etverk märkis, et eraettevõtlus teeniks tehtud investeeringu tagasi nii, et saab kokkuleppelise osa riigi poolt tugiteenustele säästetud rahast.
Teenuskeskuse loomist pakkunud ettevõtjate grupp märkis oma kirjas rahandusministeeriumile sedagi, et uut süsteemi kasutusele võttes tuleb kokku leppida ka väljaostu tingimused.
Kuna teenuskeskus läheks eraettevõtjaile riigihankega, siis võib juhtuda, et mõne aja pärast võidab järgmise hanke mõni teine firma. Konkursi kaotanud pool tahab aga siis riigilt varem kokkulepitud hinnamudeli järgi hüvitist.