Jüri Laurson: elektri hind saaks veel madalam olla
6. august 2009, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle pika aja avaldas ajaleht Postimees rõõmustava uudise, et 1. augustist alandas Eesti Energia kodukliendi elektri hinda 3,6 protsenti, mis tähendab keskmise tarbimisega kodukliendile ligi 12 krooni säästu kuus. Hinnalanguse põhjustas tootmishindade langus Narva Elektrijaamades. Samas tulenevalt majandussurutisest ja säästukampaaniast on elektritarbimine ligi 6,8 protsenti vähenenud ja jätkab vähenemist.
Elektritootjad Narva Elektrijaamades, kus sada protsenti aktsiatest kuulub Eesti Energiale, müüvad toodetud elektrienergiat ühe baashinnaga ligi 46 senti/kWh, mille Eesti Energia tariifide kujundajad vormivad tarbijale arusaamatute koefitsientide lisamisega öö- ja päevatariifideks.
Narva Elektrijaamad peaks aga tootmagi elektrienergiat kahe baashinnaga, öö- ja päevatariifiga. Ajatariifide kehtestamine Narva Elektrijaamades sunniks elektritootjaid mõtlema öötariifiga toodetud elektri efektiivsele müügile. See omakorda sunniks ASi Eesti Energia tariifide osakonda ka elektrijaama baashinnale vastavad tariifid välja töötama, mis oleksid praegustest öö- ja päevatariifidest odavamad, kuna ei oleks vaja otsida ja lisada igasuguseid koefitsiente. Ühtlasi ühtlustaks see elektrisüsteemi koormusgraafikut.
Müügi- ja teenindusosakond peaks tegema kõik, et iga elektrijaamas toodetud elektrienergia kWh suudetaks realiseerida. Seda on võimalik teha ainult oskusliku hinnakujundamisega. Elektrijaama reaalse öö- ja päevatariifi baashinna alusel väljatöötatud kodukliendi tariifid pakuksid ühtlasi tõsist konkurentsi Eesti Gaasile.
Paljud väikekorterid ja firmadki ehitaksid oma korterite ja kontorite küttesüsteemid üle kodumaisele elektriküttele, mis looks tulevikus võimaluse ka odavat aatomielektrijaamas toodetud elektrit kasutada.
Praegu tundub küll, et OÜ Jaotusvõrk ei ole elektrimüügist huvitatud, sest liitumiste ja teenuste hinnad on tõusnud isegi praeguse majandussurutise tingimustes põhjendamatult kõrgeks ja see annab teenuste osutajaile muretu äraelamise. Tarbijal on teenuste hinna kohta põhjendust või selgitust saada võimatu.
Isegi Eesti konkurentsiamet jätab hindade kohta selgituse saamise pöördumisele vastamata. Olukord on kontrolli alt täiesti väljunud. Jaotusvõrk käitub klientidega barbaarselt. Ta ei ole huvitatud elektri müügist. Sageli ei anna rikete või elektri puudumise korral teatamine tulemusi, abi ei saa isegi EE lühinumbrile helistamisest.
Näiteks Võrumaal Antsla vallas Säre külas Jõksi talu elektripaigaldis unustati pärast õhuliini remonti taaspingestada ja peremehel polnud kusagilt abi saada.
Näiteid, kus Eesti Energia ametnikud (sisuliselt riigitöötajad) on klienti õhuliinide lihtlabaste remondilubadustega aastaid petnud, võib tuua hulgi. Näiteks Jõepera külas Meeksi vallas Tartumaal on paljad elektriliinijuhtmed juba aastaid võsa sees. Sageli on seal juhtmed visangus lühise tagajärjel katkenud ja isegi maha kukkunud. Eesti Energia on lubanud ohtliku olukorra likvideerida, kuid lubadustest kaugemale pole jõutud. Arusaamatu, kuidas pole piinlik võtta veel võrguteenustasu?
Elektrit loetakse kõrgema ohu allikaks ning niisuguses segases olukorras, kus pole võimalik riketest teatada, tuleks taastada endine olukord, kus klient suhtles kohaliku piirkonna käidukorraldajaga ning teatas talle operatiivselt riketest ja sai temalt vajalikku teavet rikete likvideerimise kohta. Paraku kliendil niisugune võimalus puudub.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti Energia elektritariifid on nii lõdvad, et neid annaks veel palju alandada, nii et kaubale tekiks ka pakkumine, mis muudaks klientidesse suhtumise paremaks. Eeskuju võiks Eesti Energia võtta nt kaubandusest, ajakirjanduse levitajatest jt, kes teevad suuri allahindlusi, et kaup saaks müüdud kas või väikese kasumiga. Kõik püüavad teenida käibelt. Püsikliendid saavad veel lisasoodustusi.
Arvestades Eesti Energia hiigelpuhaskasumit I kvartalis, mis oli 337 miljonit krooni, oleks Eesti Energia võinud elektri kWh hinda langetada tunduvalt rohkem, jäädes seejuures küllaltki kopsakasse kasumisse. Eesti Energial on mõtlemisainet küllaga.