Suured eurorahad liiguvad Ida-Virumaale

Eurorahade abil suletakse järgmisel aastal ka Kiviõli poolkoksimägi.

FOTO: Mihkel Maripuu

Säästuajal keskkonnaministeeriumi eelarvet pea kolmandiku võrra paisutavad eurotoetused lähevad suuresti Ida-Virumaale, kus on lähiaastatel kavas korda teha suurte linnade vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning sulgeda Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimäed.

«Järgmisel aastal peaksid algama ehitustööd mitmel suuremahulisel keskkonnaprojektil, näiteks Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemine, mida Euroopa ühtekuulusfond toetab ligi 750 miljoniga,» selgitas keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Katre Eljas-Taal.

Sama fond annab ligi 480 miljonit Kohtla-Järve ja 447 miljonit Narva veevarustussüsteemide korda tegemiseks. Ka nende ehitustööd peaksid algama tuleval aastal.

Ametniku sõnul on tegemist suurte ehitusprojektidega, mis kestavad kolm-neli aastat ja mida on pea sama pikalt ka ettevalmistatud.

Millistele keskkonnaprojektidele järgmisel aastal kõige enam raha kulub, ei osanud ta öelda. «See sõltub riigihangete läbiviimisest ja kuna ehitusturul kõik ehitajad võitlevad piltlikult öeldes viimse vere tilgani, siis on oht vaidlustusteks suur ja kunagi ei tea, kuidas need hanked kulgevad,» selgitas Eljas-Taal.

Ühe elaniku kohta 15 000 krooni eurotoetusi

Kuna neljast mahukamast keskkonnaprojektist kolm asub Ida-Virumaal, siis võib ametniku sõnul väita, et enamus eurorahadest lähebki sinna. Tänase päeva seisuga on selles maakonnas jaa-sõna saanud kuus vee- ja jäätmeprojekti, kogumaksumusega 2,6 miljardit krooni. See teeb iga idavirulase kohta üle 15 000 krooni eurotoetusi.

Ilma eurorahata ei jää ka teised maakonnad, sest lähiaastatel saab Eesti ligi 6,4 miljardit krooni toetust, et kohalikud veevärgid korda teha.

Kui palju inimesi tänu suurtele eurorahade toel käiku minevatele keskkonnaprojektidele järgmisel aastal tööd saab, pole võimalik öelda, sest seda ametlik statistika ei analüüsi.

«Arvestades seda, et keskkonnavaldkonnas on võimalike projektide arv üle 300 ning hinnanguliselt umbes 70 protsenti nendest on seotud ehitusega, siis võib mingit aimu saada, kui paljudele inimestele siit tööd jagub,» tõdes keskkonnaametnik.

Suurimad summad lähevad Kohtla-Järvele

Suurte europrojektide jõudmine Kohtla-Järvele teeb head meelt kohalikule linnapeale Jevgeni Solovjovile.

«Keskkond läheb palju paremaks ja ka tööhõive on suurem,» rõõmustas ta kaua oodatud projektide käivitamise üle. Kohtla-Järve kehva joogivee kvaliteedi parandamisest on tema sõnul räägitud viimased 10 aastat, tuhamägede sulgemisest aga ligi viis aastat.

Kahe suure europrojekti elluviimiseks peab linn leidma lähiaastatel 150 miljonit krooni, mis läheb veevärgi uuendamisele. Nn tuhamäe sulgemiseks ei pea linn aga sentigi oma raha kulutama.

Kuigi omavalitsuste sissetulekud on viimasel ajal vähenenud ja vähenevad ilmselt ka edaspidi, ei pelga Solovjov, et linn võiks 150-miljonilise omafinantseeringuga hätta jääda.

«Esiteks ei nõuta seda 150 miljonit kohe, vaid kolme- nelja aasta jooksul. Teiseks ei usu ma, et meie järgmise aasta eelarve tuleb väiksem kui tänavune,» selgitas ta.

Eurorahad paisutavad ministeeriumi eelarvet

Keskkonnaministeerium on üks väheseid riigiasutusi, kes järgmisel aastal võib kulutada ligi kolmandiku enam kui mullu. Ministeeriumi eelarvesse on sisse kirjutatud 2,43 miljardi eest erinevaid toetusi keskkonnaprojektidele, millest lõviosa ehk 2 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengufondist.

Riigieelarve võimalikud kärped Eljas-Taali sõnul praeguste kokkulepete juures europrojekte ohustada ei tohiks, kuna nende väljamaksete prognoosid riigieelarves on arvestuslikud ehk reaalset katet nendele väljamaksetele riik tagama ei pea.

«Ainuke, mis võib takistada projektide elluviimist riigieelarve vähendamisel, on projektide kaasrahastamiseks ettenähtud riigi omaosaluse vähendamine riigieelarves,» lisas ta.

Tagasi üles