Digitaalmajandus võib aidata Euroopal kriisist väljuda

FOTO: SCANPIX

Tuginedes Euroopa digitaalvaldkonna tugevat arengut näitavale aruandele, usub Euroopa Komisjon, et digitaalmajandus võib olla uue tõusu võtmeks.

Täna avaldatud aruandest Euroopa digitaalse konkurentsivõime kohta selgub, et alates 2005. aastast on digitaalvaldkond Euroopas tugevasti arenenud: praeguseks kasutab internetti korrapäraselt 56 protsenti eurooplastest, neist 80 protsenti kiire internetiühenduse kaudu.

2004. aastal oli viimane näitaja vaid üks kolmandik ja seega on Euroopa maailmas juhtpositsioonil interneti lairibaühenduse valdkonnas.

Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding sõnas: «Euroopa digitaalmajandusel on ülisuur tulupotentsiaal kõigis valdkondades, kuid et see eelis muutuks jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks, peavad valitsused asuma juhirolli ning võtma vastu kooskõlastatud poliitikameetmed, et kõrvaldada praegused tõkked uutele teenustele.»

«Me peaksime ära kasutama olukorra, kus Euroopa turul annab peagi tooni uus põlvkond eurooplasi. Need noored inimesed on aktiivsed internetikasutajad ja samas ka väga nõudlikud tarbijad,» ütles ta.

«Selliste digitaaltehnoloogiat «sünnipäraselt» valdavate elanike majandusliku potentsiaali kasutamiseks peame me tagama kõigi jaoks hõlpsa juurdepääsu digitaalsele infosisule,» lisas Reding.

Kõige intensiivsemad internetikasutajad on vanuses 16-24. Neist 73 protsenti kasutavad tipptasemel teenuseid korrapäraselt, et luua ja jagada võrgusisu.

Kuigi see digitaaltehnoloogiat valdav põlvkond ei soovi maksta võrgusisu, näiteks videote või muusika vaatamise või allalaadimise eest (neist 33 protsenti ehk kaks korda rohkem Euroopa keskmisest ei taha maksta mitte midagi), on sellise põlvkonna hulgas nimetatud teenuste eest maksnuid tegelikkuses kaks korda rohkem kui ülejäänud elanikkonna hulgas.

Täna avaldatud aruandes on esitatud tulemused, mida EL on saavutanud uusimat kommunikatsioonitehnoloogiat, uusi võrke ja teenuseid ning loovat meediasisu edendava poliitika rakendamisel president José Manuel Barroso juhitava komisjoni ajal.

Tagasi üles