Ebaseaduslikud majutusärid tegutsevad segamatult üle Eesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle Eesti tegutseb kümneid majutusasutusi, kel pole mingit õigust öömajalisi raha eest oma katuse alla võtta, sest nad pole kantud majandustegevuse registrisse. Samas valitseb paras segadus selles osas, kuidas sellisele ebaseaduslikule ärile piir panna, kirjutab Kaidi Kasenõmm ajalehes Postimees.
Seaduse järgi peaksid järelevalvega tegelema eelkõige kohalikud omavalitsused, peale nende ka tarbijakaitseamet, tervisekaitseinspektsioon ning päästeamet. Alates sellest aastast ei kuulu aga majutusasutuste kontrollimine enam tarbijakaitseameti töömaile ning seega langeb vastutus omavalitsustele.
Mitmete kohalike omavalitsustega rääkides selgus aga, et nad elavad teadmatuses või ei pea probleemi oluliseks.
Läänemaa Nõva vallavalitsuse sekretäri Elviira Uusoru sõnul on nemad ebaseaduslikele majutajatele saatnud märgukirju, kuid neile vastatakse, et majutustegevust ei toimu.
Tarbijakaitse võtab ohjad üle alles siis, kui keegi on esitanud kaebuse. Kui ka kaebusi on, siis tihtipeale ei jõua need maakonna piiridest kaugemale.
Üks probleemsemaid maakondi, kus tänavusel turismihooajal on nn põrandaaluseid majutuskohti rohkemgi kui varem, on Saaremaa. Maakonna turismiinfokeskuse spetsialisti Kati Ausi sõnul on tema koostatud mustas nimekirjas selle nädala alguse seisuga 28 majutuskohta, kes pole majandustegevuse registris kirjas.