Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles täna, et energiajulgeoleku suurendamine on lähiaastate esimene prioriteet.
Barroso: energiajulgeoleku suurendamine on lähiaja prioriteet
16. juuli 2009, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon võttis täna vastu uue määruse, et parandada gaasi tarnekindlust siseturul ning paremini toime tulla gaasitarnehäiretega, vahendas komisjoni pressiesindaja.
Sellega luuakse mehhanismid liikmesriikide paremaks koostööks, et toime tulla võimalike tõsiste gaasitarnehäiretega ning kohustatakse kõiki liikmesriike ja nende gaasiturgudel osalejaid tegutsema tõhusalt ja ennetavalt, et gaasitarnete võimalikke häireid ära hoida või nende tagajärgi leevendada.
Uued eeskirjad näevad ette, et ELi liikmesriigid peavad 2014. aastaks looma infrastruktuuri, et talveperioodil oma vahenditega toime tulla kuni 60 päeva pikkuse pausiga gaasitarnetes.
«Peame tegutsema parima tulemuse nimel, kuid olema valmis ka halvimaks. Euroopa peab varasematest kriisidest õppust võtma ja tagama, et tema ilmsüüta elanikud külma kätte ei jääks. See komisjoni eelnõu kohustaks liikmesriike järgmisteks gaasitarnehäireteks valmis olema ja häire korral koostööd tegema,» sõnas Barroso.
Energeetikavolinik Andris Piebalgs kutsus nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles määrust kiiresti vastu võtma.
«Meile on juba mõnda aega teada, et praegused mehhanismid gaasitarnehäiretega toimetulekuks ei ole piisavad. Vene-Ukraina gaasitüli 2009. aasta jaanuaris ainult kinnitas meie kartusi. Kõik liikmesriigid on ühel meelel, et gaasi tarnekindluse tagamiseks kogu ELis on vaja ühiseid standardeid. Ja need standardid on meie tänase määruse eelnõus,» ütles volinik Piebalgs.
Uues määruses kutsutakse liikmesriike üles end tarnehäireteks täielikult ette valmistama: liikmesriigid peaksid välja töötama selged hädaolukorra lahendamise kavad, millesse oleksid kaasatud kõik sidusrühmad ja milles oleks arvesse võetud kogu ELi hõlmava tõsise häire võimalust. Kavade aluseks on vastavate riskide hindamine.
Eeskirjades on antud ühine näitaja, mille abil määrata kindlaks tõsise gaasitarnehäire tekkimist. Näitaja defineerimisel on aluseks võetud «põhimõte N-1», mis tähendab olulise tarneinfrastruktuuri või sellega samaväärse rajatise (nt imporditoru või tootmisüksuse) rivist väljalangemist.
Igal liikmesriigil peab olema pädev asutus, kes vastutab gaasitarnete olukorra jälgimise eest, hindab tarneid ohustavaid riske, koostab ennetavaid tegevuskavasid ja hädaolukorra lahendamise kavasid.
Samuti on liikmesriigid kohustatud kriisi korral tegema tihedat koostööd, sealhulgas ka tugevdatud gaasi koordineerimisrühma kaudu, ja võimaldama üksteisele juurdepääsu vastavale tarneinfole ja -andmetele.
EL on üks suuremaid gaasitarbijaid ja 2009. aasta jaanuari gaasikriis näitas tarnehäiretega toimetulekuks ettenähtud seniste mehhanismide nõrkust. Gaas moodustab praegu rohkem kui neljandiku ELi energiatarnetest.
Üle poole sellest gaasist tuleb väljastpoolt ja aastaks 2020 imporditakse tõenäoliselt 80 protsendi ELi gaasist. Mõned liikmesriigid on juba täielikult sõltuvad imporditavast gaasist.