Lauri Linnamäe: ületarbimisest ülesäästmisse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Linnamäe.
Lauri Linnamäe. Foto: Toomas Huik.

Täna teab ilmselt igaüks mõnda inimest, kes on oma laenude tõttu – olgu need siis kaalutletult või kerglaselt võetud – püstihädas või suisa haamri all. Ning mai lõpu seisuga oli igal kümnendal väljastatud laenul vähemalt kahekuuline maksehäire. Massiline laenude reklaamimine võrduks praegu pühaduseteotusega.




Nüüd puhuvad tuuled kohe hoopis teisest kaarest – finantsinspektsiooni tellitud uuringu järgi kahetseb täna iga viies laenu või liisingu võtnu, et jala üle pangaukse tõstis. Isegi eluasemelaenu võtnuist arvab iga kaheksas, et targem olnuks vana moodi edasi elada.


Ning ehkki enamik inimesi on pidanud püksirihma koomale tõmbama ning ajab läbi väiksema sissetulekuga, lubas tervelt üheksa vastanut kümnest, et lähema aasta jooksul mingil juhul SMS- või kiirlaenu ei võta. Vaid iga kahekümnes tunnistas, et peab eluasemelaenu võtmist aasta jooksul tõenäoliseks.



Küsitluse võib kokku võtta järeldusega, et laenamisega ollakse väga ettevaatlikud, säästmine huvitab aga inimesi märksa rohkem kui varem. Kas pole mitte tore? On see ju täpselt see, mida «vastutustundlik vähemus» üleüldise tarbimiseufooria ajal massidele manitsevalt jutlustas (ning sageli ise samal ajal liisitud ja kaugelt liiga kallist marki autodega sõitis).



Kui aga reaalsus ämbri jääkülma vett selga valab, on väga inimlik vint teistpidi üle keerata. Kui arutu laenamisega kaasnenud ületarbimine viis meie majanduse mulli, siis šokijärgse ülesäästmisega süvendame veelgi alatarbimist ja tööpuuduse kasvu, et peenelt nimetatav «kasvueelne periood» saaks ikka pikalt kesta.



Ning isegi need, kes ei kogu täna sukasäärde rohkem, kui näiteks aasta eest, annavad alatarbimisse oma panuse esmalt langenud palkade näol ning teisalt ka riigi kaasabil, kes võtab järjest suurema osa teenistusest käibemaksu ja töötuskindlustusmaksu näol tarbimisest välja.



Columbia Business Schooli tarbimispsühholoogia professor Ran Kivetz on soovitanud tarbijail raske aja kiuste enda vastu mitte liiga karm olla. Hedonism tekitab lühikest aega küll süütunnet, kuid sellest lahtiütlemine tekitab hoopis pikemaajalise stressi elurõõmudest loobumise tõttu.



Kindlasti ei soovi ma raskel ajal propageerida mõõdutundetut laristamist. Kuid ehkki mõlema väärtus on umbes sama, on pudel punast veini ka raskel ajal parem kui sada krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles