Uikala hakkas tegema prügikütust
10. juuli 2009, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koduse pliidi alla või kaminasse olmejäätmetest prügikütus ei sobi, küll aga suurtesse tehaseahjudesse Kundas või ka elektrijaamas, selle kütteväärtus on kõrgem kui põlevkivil.
Prügi tähendab väljakannatamatut haisu. Prügikütus peaks aga olema peaaegu lõhnatu graanulite hunnik.
«Meie prügikütus absoluutselt ei haise, haisemine on toimunud aunades, biolagunevad jäätmed lähevad aunas kompostiks,» rääkis Uikala prügila juhatuse liige Ervin Metsatalu.
Reedel sõidab esimene koorem prügikütust Uikalast Ida-Virumaal Kunda tsemenditehasesse.
Metsatalu sõnul saab Kunda tehas esimesed koormad tasuta. See on ju suurepärane äri! Uikala kasum tuleb sellest, et inimesed maksavad prügi ära viimise ja ladustamise eest. Kui prügi läheb matmise asemel ahju, siis ei pea tasuma ladustamismaksu riigile. See on praegu 156 krooni tonn, tulevast aastast 188 krooni ja nii see tõuseb igal aastal, jõudes ligi 500 kroonini tonnist. Prügilamaksus seisabki kogu prügi põletamise äriidee. Põletades ei pea kallist ladustamismaksu riigile tasuma.
Metsatalu sõnul suudab prügila toota aastas umbes 10 000 tonni prügikütust, selleks kulub Uikalas umbes 30 000 olmeprügi. See on peaaegu Ida-Viru aastane prügikogus. Tootmine algas mõne kilomeetri kaugusel Jõhvist esmaspäeval. Tootmiseks vajaliku sorteerimisliini peal ja kõrval sai tööd 17 virumaalast.
Metsatalu sõnul seisab tavaline elumajade juurest kogutud olmeprügi umbes kolm kuud suurtes aunades. Siis seda kraami sorteeritakse ja jahvatatakse. Kui tavalise olmeprügi kütteväärtus on võrreldav põlevkiviga, siis prügikütuse oma on veelgi kõrgem. Maailmas kasutataksegi prügi kahel viisil, kas otse ahju (lähim selline soojuselektrijaam asub Lõuna-Soomes) või eelnevalt sorteeritud prügikütusena. Peamiselt Virumaa omavalitsustel kuuluv Uikala prügila investeeris 40 miljonit krooni kütusevabrikusse.
Kunda tsemenditehas teeb praegu ümberehitustöid, et sügisest olla valmis kümnete tuhandete prügikütuse tonnide põletamiseks. Kui elektrijaam võib prügi otse ahju ajada, tsemendiahjude jaoks on aga nõuded kõrgemad. Kunda tsemendi tehase keskkonnajuhi Kalle Kikase sõnul võiks heal juhul tehas põlevkivi ja söe kasutamisest täielikult loobuda. Mullu kasutas tehas 10 000 prügikütust.
«Prügikütus annab säästu taastumatute loodusvarade osas, selle võrra väheneb põlevkivi ja söe kasutus, jääb ära vajadus jäätmeid prügilatesse matta,» märkis Kikas. «Uikala kütust katsetame, esmasel hinnangul on see sobiva kvaliteediga.»
Tallinna külje all Jõelähtme prügilas ootab Uikala omast kaks korda suurema võimsusega prügikütuse tehas võimalust tootmist alustada.
«Kui uksest tuleks sisse vend, kes ütleb, et võtan prügikütuse ära, siis saab seadmed kohe tööle panna,» lausus Tallinna prügila juhatuse liige Allan Pohlak.
Pohlaku sõnul otsib Cleanawayle ja Tallinna linnale kuulub prügila ostjaid oma toodangule nii kodumaalt kui ka piiri tagant. Üks potentsiaalne ostja on väidetavalt Väo kombijaama kõrvale tulev prügielektrijaam. Viimase ehitus pole aga ideest palju kaugemale jõudnud.
Kolmas prügikütuse tootja on Sillamäe Ecocleaner, mis ise hindab oma tootmisvõimsust sama suureks kui on Uikalas.
Kui kõigi kolme tootmisvõimsus kokku liita, siis peaks ikka sadu tuhandeid tonne olmejäätmeid riigis üle jääma. Isegi majanduskriisi ajal läheb prügimägedele umbes 500 000 olmejäätmeid aastas.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman märkis, et Irusse kavandatav prügijaam neelab aastas 200 000 prügi.
«Iru jaam suudab igal juhul pakkuda konkurentsivõimelisemat väravahinda, kui seda suudab prügikütuse tootja, » lausus Leppiman.
Prügi ladustamismaks kasvab kiiresti
2009 - 156,5 krooni tonn
2010 - 188 krooni
2011 - 225 krooni
2012 - 270 krooni
2013 - 325 krooni
2014 - 389 krooni
2015 - 467 krooni
Allikas: keskkonnatasude seadus