Jäätmemure võib tuumaenergia kalliks ajada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Kui Eestisse kerkib tuumajaam, tuleb hoolitseda ka tekkivate jäätmete eest. Et ükski teine riik siinseid jäätmeid ladustama ei nõustunud, tuleb rajada oma jäätmehoidla, mis võib aga väga kalliks osutuda, kirjutab Vahur Koorits ajalehes Postimees.


Tuumakütusest tekib hulk kõrgaktiivseid tuumajäätmeid, mis on inimesele ohtlikud sadu tuhandeid aastaid. Kui Eestisse planeeritav tuumajaam umbes kümne aasta pärast valmib, muutub jäätmemure akadeemik Anto Raukase sõnul tõsiseks selle sajandi lõpus. Nimelt tuleb kõrgaktiivsetel tuumajäätmetel lasta enne nende lõplikku mahamatmist umbes pool sajandit jahtuda.

Siiski peab riigil olema juba tuumajaama ehitamisel vähemalt üldine plaan, kuidas jäätmetest edaspidi vabaneda. Maailmas levinud praktika kohaselt lisatakse tuumaelektri hinnale teatav tasu jäätmetest vabanemiseks ja jaama hilisemaks lammutamiseks, see raha kogutakse selleks määratud fondi ja võetakse kasutusse õige aja saabudes. Et aga teada, palju tuumaelektri hinnale jäätmete käitlemise tasu lisada, tuleb teada, kuidas ja kui kallilt neid hiljem käidelda tuleb.

Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp lausus, et ideaaljuhuks oleks muidugi see, kui õnnestuks kasutatud tuumakütus selle tarnijale tagastada. Ainuüksi sellele lootma jääda aga ei tohi.

Antud artikli täisteksti loe Postimehe paberversioonist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles