Ülo Kaasik: kas hullem on möödas?

Ülo Kaasik. Foto: Pm

Kuigi mitmed indikaatorid näitavad majanduse paranemise märke, pole kadunud ka languse riskid, kirjutab Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik.

Viimastel kuudel on maailmamajanduse käekäigu kohta ilmunud negatiivsete uudiste sekka sattunud järjest rohkem positiivseid sõnumeid. Optimistid otsivad nendest paranemise märke, pessimistid usuvad, et need jäävad ajutiseks.

Positiivsed sõnumid avalduvad eelkõige erinevates ennakindikaatorites ja majanduse osaliste ootustes. USA tööstustoodangu aastane langus oli juunis väikseim alates eelmise aasta augustist. Languse vähenemist saab põhjendada viimastel kuudel toimunud varude vähenemisega – kui laod on tühjaks müüdud, on mõtet uuesti tootma hakata.

Tööstustoodangu languse vähenemine annab lootust, et pööre saabub alanud kvartalis ning majanduskriisi põhi on peaaegu läbitud. Seda kinnitavad viimasel ajal paranenud majanduskasvu ootused, ehkki Eesti peamiste kaubanduspartnerite lõikes seda veel väita ei saa.

Teisalt oli USA automüük hoolimata valitsuse abimeetmetest juunis kehvem kui mais ning koondamiste arv endiselt suur. Viimane lubab arvata, et tarbijate sissetulekud lähiajal pigem vähenevad kui kasvavad ning jaemüük püsib seetõttu madalal tasemel. Tööturg reageerib võrreldes ülejäänud majandusega aeglaselt ning seetõttu järgnevad majanduslanguse põhjustanud šokkidele mõningase viitajaga tööturul toimuvaga seotud nn teise ringi efektid.

Kuigi mitmed ettevaatavad indikaatorid näitavad paranemise märke, ei ole veel kadunud ka allapoole suunatud riskid. Väliskeskkonna üheks negatiivseks jooneks on pead tõstev protektsionism. Ehkki mõnel juhul võib seda tinglikult pidada siseturu toetusmeetmete kõrvalmõjuks, on ka riike, mis ei pelga tunnistamast protektsionismi ametliku poliitikana.

Näiteks Hiina on rääkinud avalikult oma protektsionistlikest plaanidest. Ka Euroopas liigub mõtteid avatuse vähendamise vajalikkusest eesmärgiga muuta väiksemaks väliskeskkonnast tulenevaid riske.

Paljud eksperdid usuvadki, et positiivsed signaalid majandusest peegeldavad riiklike abiprogrammide mõju. Ka Euroopa Liidus on eelarvepoliitika majanduskasvu toetanud ning euro intressimäärad alaneva inflatsiooni kontekstis langenud.

Kuigi see on üldjoontes positiivne sõnum, tekitavad riigieelarvete paisuvad puudujäägid küsimusi sellise poliitika jätkusuutlikkusest. Kas toetusmeetmed suudavad majanduse jalule aidata või jääb abiprogrammide mõju lühiajaliseks?

Tuleb arvestada, et Suure Depressiooni kõige olulisemaks õppetunniks on vajadus toetada majanduse paindlikkust ja kohandumisvõimet, sest riiklike abiprogrammide mõju ei kesta igavesti. Majanduse tervise taastamiseks tuleb kõigil mõista, et riigi antud abi eesmärk on toetada vajalikke ümberkorraldusi ettevõtluses ja ka inimeste igapäevases majanduslikus tegevuses. Kriisist väljumine nõuab põhjalikke struktuurimuutusi kõigis arenenud riikides.

Eesti on osa Euroopa Liidu ühisturust ning meie majanduse tuleviku seisukohalt on määrava tähtsusega, milliseks kujuneb olukord Euroopa ja maailma majanduses. Eesti Panga kevadprognoosis eeldasime, et aasta teisel poolel maailmamajandus enam edasi ei lange ning tänu sellele peatub majanduslangus ka Eestis. Seni ei ole olnud põhjust baasprognoosi muuta. Samas on selge, et prognoosi täitumisel on võtmeküsimuseks just see, et kas aasta teises pooles langus peatub või ei peatu.

Majanduskasvu taastumiseks ja kriisiga kaasnevate võimaluste kasutamiseks on oluline meie tootjate paindlikkus. Kui hästi me oleme valmis pakkuma tooteid, mida turg meilt ootab? Kasvu taastumiseks on vajalik ka kaubanduspartnerite kriisist välja tulek ning nende kohanemisvõime.

Eestis valmistatakse tooteid, mis on sisendiks mujal maailmas paiknevale tootmisele. Seea sõltub nõudluse taastumine Eesti toodangu järele ka sellest, kui paindlkud on tootjad mujal Euroopa Liidus ja kui hästi neil oma toodangut turustada õnnestub.

Seega on mõistel «paindlikkus» sügav sisu. Kriisis ei pruugi jääda kõik kaotajateks, arukas käitumine ning kiire kohandumisvõime muutuvate oludega loovad konkurentsieelise. Ettevõtete sulgemine ei tähenda ainult töökohtade kadumist; samamoodi tähendab see ressursside ning turu ümberjagamist.

Ei tasu liigselt muretseda, et kõigil läheb halvasti, vaid tuleb püüelda selle poole, et läheks paremini. Vastasel juhul võib uue tõusu alguse maha magada, jäädes taga nutma mälestustes muinasjutulisena näivaid buumiaastaid.

Võimalik, et majanduslanguse põhi on lähedal või oleme selle juba läbinud, aga pole ka välistatud, et languse põhi on veel ees ootamas. Oluline on kriisist õppida ja kasutada võimalusi, mida kriis meile pakub. Uue tõusu tulekul otsustab Eesti edu see, kui paindlikud me võrreldes oma konkurentidega oleme.