Liive: me ei pea konkurendile põlevkivi müüma
4. september 2013, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia juht Sandor Liive ütles vastuseks liiga kõrge hinna küsimise süüdistusele, et põlevkivi odavamalt müümine oleks ettevõttele kahjulik.
Viru Keemia Grupi (VKG) juhi sõnul kuritarvitate oma turgu valitsevat seisundit, müües neile põlevkivi eeloleva viie aastaga (800 000 tonni aastas) hinnaga 30 eurot tonn? VKG juhi hinnangul oleks õiglane 1,5 korda kõrgem Narva Elektrijaamadele müüdavast. VKG andmeil on Narva elektrijaamadele mineva kivi hind umbes 13 eurot tonn.
Eesti Energial puudub igasugune kohustus müüa oma konkurendile edasi meile lubadega kasutamiseks ettenähtud põlevkivi. Selline müügihindade vastandamine on põhjendamatu, sest see ressurss kuulub Eesti Energiale. VKG tahab saada Eesti Energialt kivi odavamalt, kui on see väärtus, mida me ise suudame meile lubadega ettenähtud põlevkivi kasutades luua. Põlevkivi müümine odavamalt tähendaks Eesti Energiale kahjulikku tehingut, mille tulemusena kannatab riik ja maksumaksjad. VKG soovib sisuliselt saada kingitust riigi, maksumaksja ja Eesti Energia arvelt. Meie jaoks on põlevkivi näol tegu äriahela ühe osaga, kaevandamist ei saa vaadata eraldi. Turguvalitsevast seisust ei saa siin aga juttu olla, sest tükikivi turul on turguvalitsev seisund hoopis VKGl.
Hinna juures on oluline seegi, et põlevkivi kvaliteet, mida müüakse VKGle ning mida kasutatakse Narva elektrijaamades on väga erinev. VKG vajab suurematükilist ning õlirikkamat osa põlevkivist, mis on paratamatult ka kõrgema omahinnaga.
VKG leiab, et Uus-Kiviõli kaevanduse kaeveluba tuleks neile anda. Miks Uus-Kiviõli peaks just Eesti Energiale minema? Kas põhjus on selles et see on viimane suur ja kvaliteetne ja suhteliselt lihtsalt kaevandatav põlevkivimaardla?
Olukorras, kus Viru kaevandus ja Aidu karjäär on suletud, on vaja kaevandada see põlevkivi mujalt. Uus-Kiviõli kaevandamisluba on Eesti varustuskindluse seisukohalt seetõttu äärmiselt oluline.
See ei ole viimane suur kaevandamata ala, kus leidub kvaliteetset põlevkivi. Teine selline on Sondas. Kui Eesti-Energia sai loaUus-Kiviõli kaevandusele, siis VKG koos Kiviõli Keemiatööstusega taotleb seda Sondas.
Milline on Eesti Energia seisukoht põlevkivi kaevemahtude jagamise üle ettevõtete vahel ning üldise kaevandamismahu ülempiiri seadmises?
Loomulikult sooviksime me, et ressurssi oleks võimalik rohkem kaevandada ning usume, et lubatud mahud peaksid lähtuma sellest, millist keskkonnamõju kaevandades tekitatakse. Selle asemel, et limiteerida aastast kaevandamist tonnidega tuleks juurelda selle üle, missugust keskkonnamõju seda tehes vähendada soovitakse, leida sobivad mõõdikud nende mõjude hindamiseks ning lähtuda kaevandamismahtude osas neist. Selline mudel pakuks tööstusele võimaluse investeerida tehnoloogiatesse, mis muudaksid kaevandamine veelgi säästvamaks.
Investeeringud põlevkivitööstusesse on pikaajalised (vähemalt 20-30 aastat) ning ressursi jagamise seniste kokkulepete muutmine võib tekitada ettevõttele olulist majanduslikku kahju
VKG juht leiab, et kaevandused tuleks lahutada Eesti Energiast, mistõttu uus ettevõte võiks müüa kõikidele soovijatele põlevkivi võrdsetel alustel. Mida te sellest ettepanekust arvate?
Ressursi olemasolu on iga ettevõtte väärtuse oluline osa. Kui tootmisettevõttel puudub ligipääs ressursile, siis nõrgestab see oluliselt ettevõtet. Põlevkivi on ressurss, mis on antud meile selleks, et me saaks sellest elektrit ja õli toota. Ei ole Eesti Energia roll ega kohustus olla põlevkivi vahendusorganiks, kes kõigile soovijatele seda omahinnaga edasi müüb. See oleks sama absurdne kui nõuda näiteks VKGlt oma põlevkivi müümist omahinna alusel igale soovijale.