Kas Norras on kõik korras?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nafta puurtorn meres
Nafta puurtorn meres Foto: SCANPIX

Norral on ohtralt naftat ja raskelt raha. Niivõrd õndsa olukorraga kaasnevad alati omad riskid

9. septembril toimuvate üldvalimiste künnisel käib Norras tuline debatt selle üle, kas 750 miljardi dollarilise naftafondi raha peaks rohkem kodumaale investeerima. Samal ajal keerlevad õhus ka küsimused, kas üüratu fond ikka toodab parimat võimalikku kasumit.

Vastus esimesele küsimusele on «ei». Teine küsimus on keerukamat laadi.

Fond kui selline pandi püsti eesmärgika kanda hoolt tulevaste põlvede eest. Jooksvateks kuludeks võib käiku lasta maksimaalselt 4 protsenti fondi väärtusest.

Kiusatus oleks limiiti tõsta, kuid sellele tuleb vastu seista. Juba nüüd annab fond ligikaudu 15 protsenti riigi tuludest. Kui limiiti veelgi kergitada – nagu mõned poliitikud tahavad – satuks eelarve lihtsalt liiga suurde sõltuvusse nafta- ja gaasituludest.

Fondi muud aspektid on aga väärt uurimist. Norra keskpanga andmetel on nende fondihaldus-osakond teeninud teises kvartalis 0,1 protsenti reaalset kasumit. Mis on muljetavaldav saavutus. Ning alates aastast 1998 on keskmine reaalne aastakasum olnud 3,1 protsenti. Kriitikud osutavad siinjuures sellele, et näitaja jääb alla nii 4- protsendi-reeglile kui sellistele globaalsetele investoritele nagu Calpers või Temasek.

Väidetavalt on Norra fond määratud toimima alla oma võimete. Selle varad jagunevad aktsiate ja võlakirjade vahel umbkaudu 60/40. 2012. aasta lõpu seisuga oli fondil osalusi ligi 7500 börsifirmas. Seega kujutaks ta endast justkui indeksifondi ja hooletu fondihalduri ristsugutist. Lisaks on kümnest suurimast osalusest kolm nafta- ja gaasifirmades – veider valik instrumendile, mille eesmärk on pakkuda vastukaalu riigi sõltuvusele naftast ja gaasist.

See on muutumas: Euroopa investeeringute osakaal langetatakse lõpuks 40 protsendile (mullu 48 protsenti). Ühtlasi kasvavad ilmselt investeeringud infrastruktuuriprojektidesse.

Norra maavarade kasutuse mudel on eeskujulik. Et sellest aga maksimaalset kasu välja pigistada, tuleb praegused põhimõtted värske pilguga üle vaadata.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles