Täna täitub kümme aastat päevast, mil Eesti pealinnas Tallinnas käivitati Skype – ilmselt edukaim Euroopast pärit internetifirma. Skype’i kaudu tehakse iga kolmas rahvusvaheline telefonikõne maailmas.
Õnne juubilarile: 10 aastat Skype'i
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski ei pruugi pidu tulla eriti tormiline. Isegi need, kes selle tehnoloogia abil miljardeid teenisid, kipuvad jääma vaoshoituks.
Skype'i rootslastest asutajad Niklas Zennström ja Janus Friis on ettevõtte juba kaks korda kohtusse kaevanud ning tegelevad nüüd teiste asjadega.
EBay, mis Skype’i 3,1 miljardi dollari eest endale ostis, ei suutnud paraku genereerida piisavat internetiostude sünergiat – kuigi pani taskusse kena kopika.
Ning mõne vaatleja ja endiste töötajate hinnangul kujutab Skype’i avadekaad endast üht kasutamata võimaluste lugu.
«Mõnes mõttes oli Skype omaenda edu ohver,» ütleb ettevõtte esimene töötaja Taavet Hinrikus. «Innovatsioon seiskus. Viimane mõttekas asi, mille Skype käiku lasi, olid videokõned – aastal 2005.»
Skype võttis nõuks traditsioonilised telefonifirmad ilma tööta jätta ning pakkus oma kõnesid tasuta, viies analüütikud niikaugele, et nood nimetasid seda «üüratuks meteooriks, mis on kokkupõrkekursil planeediga Maa».
Tarkvara lasti käiku 2003. aasta 29. augustil ühest Tallinna nõukogude-aegsest ülikoolilinnakust, loosungiga «tasuta internetitelefon, mis lihtsalt toimib» (free internet telephone that just works).
Väljahõigatu omandas peatselt kahemõttelise tähenduse, kuna kõnekvaliteet osutus kõikuvaks. Siiski laeti tarkvara kuu ajaga alla 500 000 korda.
Ja ta kasvab. Üha.
Uuringufirma Telegeography andmetel kasvas Skype'i maht mullu kaks korda enam kui kõik maailma telefonifirmad kokku.
Eriti suur oli Skype’i mõju rahvusvaheliste kõnede turul, mille kasutamine on pärast 2008. aastat tunduvalt vähenenud.
Samas oleks edu võinud olla tunduvalt võimsam.
2005. aastal ehk ca 12 kuud enne Twitteri sündi hakkas Skype pakkuma nn «tujuteate» trükkimise võimalust kasutajanime kõrvale – kuid ei vaevunud võimalust laiendama.
Ühtlasi ei saavutanud Skype iial domineerivat positsiooni mobiili kiirsõnumivahetuse vallas, kuigi lubas juba 2007. aastal pakkuda «palju enamat kui häält». Selle asemel on mobiilset kiirsuhtlust – eriti Aasias – hakanud valitsema uued «äpifirmad» nagu näiteks Viber ja WhatsApp.
«Esmane prioriteet oli alati pakkuda kvaliteetseid videokõnesid. Kiirsuhtlus oli alati teisejärguline asi,» ütles insener Henn Ruukel, kes on Skype’ist lahkunud, käivitamaks sõnumiteenust Fleep.
Sel ajal, kui sõnumirakendused on integreerunud teiste teenustega, saavutab Skype oma käibe üksnes kõnedelt.
Mõne vaatleja hinnangul võib innovatsiooni hääbumist täheldada alates ajast, mil Skype’ist sai lihtsalt üks osa palju suuremast ettevõttest. Siit võiksid õppust võtta teised start-up'id, mis suurte tegijate huviorbiiti satuvad.
«Mul on kuri kahtlus, et Skype oleks saavutanud iseseisva ettevõttena enamat,» ütleb 2004. aastal Skype’i investeerinud Index Ventures’i partner Danny Rimer.
Ruukeli sõnutsi «muutus ta [Skype] pärast eBay’poolt ülesostmist [2003. aastal] üsna kiiresti. Kõik hakkas keerlema selle ümber, kuidas täita järgmise kvartali eesmärke».
EBay tegevjuhile Meg Whitmanile kangastus nägemus sellest, kuidas videokõned e-kaubandusele tiivad annavad – võimaldades dialooge müüjate ja ostjate vahel: täpselt nagu päris poes.
«Need sünergiad ei olnud loll mõte,» ütles kunagine Skype’i tootmisjuht Michael Jackson. Aga «paljudele meeldis eBay anonüümsus».
Pärast seda, kui eBay oma investeeringust 1,4 miljardit dollarit korstnasse kirjutas ja lõviosa osalusest maha müüs, üritasid Skype’i toetajad korraldada ülesostmist Facebooki poolt.
Selle asemel ostis Microsoft firma viis korda kallima hinna eest, kui Google kolm aastat varem YouTube’i eest välja käis. «Steve Ballmer pakkus iseendaga võidu,» ütles üks diili tegemise lähedal viibinud isik.
«Me mõtlesime tol ajal, et Skype osteti peamiselt seetõttu, et see on tegusõna,» ütles Gartneri analüütik David Mitchell Smith. «Julgen väita, et enamikul inimestel pole õrna aimugi, et Skype kuulub Microsoftile.»
Microsofti käe all on Skype’ist siiski rohkem välja imetud kui eBay ajal. Skype installitakse vaikimisi uude Windows 8.1 opsüsteemi. Plaanis on integreerida Skype’i tarkvara Xbox’i mängukonsoolidega.
Oma Skype’ist saadud tulu Microsoft eraldi ei näita. Küll aga on Skype’i igakuiste kasutajate arv pärast Microsofti allakäiku (tänavu veebruaris) kasvanud 200 miljonilt 300 miljoni peale.
Häda on selles, et WhatsApp – kiirsuhtluse rakendus, mis loodi kuus aastat pärast Skype’i – saavutas sama arvu vaid kuue kuuga.
Microsoft keeldus FT tarvis Skype’iga seonduvat kommenteerimast.
Copyright The Financial Times Limited 2013