Iirlased plindris kodulaenumaksetega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iirlased laste ja õhupallidega.
Iirlased laste ja õhupallidega. Foto: SCANPIX

Kodulaenumaksetega jännis iirlaste arv kasvas tänavu esimeses poolaastas taas, rõhutades tänavu IMF-ELi abiprogrammiga hüvasti jätva Iirimaa ees seisvaid väljakutseid.

Iiri keskpanga teatel on maksetega 90 või enam päeva hiljaks jäänud iga kaheksas eraisikust kodulaenuvõtja. Üürileandmiseks eluasemeid soetanud isikutest on aga graafikust maas iga viies.

Pealegi on pangad juba restruktureerinud ligikaudu 100 000 eluasemelaenu, et kliente maksetega järje peale aidata.

Analüütikud hoiatavad, et kui kodulaenukriis süveneb, tuleb Iirimaa habrastel pankadel lisakapitali leida, riigi majanduse taastumine võib lükkuda edasi.

Enam kui 90 päeva viibinud kodulaenude väärtus on 27,2 miljardit eurot, mis teeb ligi viiendiku veel tasumata kodulaenude kogusummast (142,2 miljardit eurot).

Võlgnevuskriisi on vallandanud riigi jonnakalt kõrge töötusmäär ja palganumbrite vähenemine. Olukorra on ajanud veelgi hullemaks majahindade 50-protsendiline kukkumine alates aastast 2007, mistõttu on sadade tuhandete laenutagatiste väärtus maksta jäänud summast väiksem.

Üks riigi suurimaid panku väidab, et kuni 20 protsenti võlgnikest on «srateegilised maksekatkestajad» ehk isikud, kes lihtsalt ei taha maksta.

Tänu möödahiilimisvõimalustele Iiri seadustes on pankadel olnud ülimalt raske eluasemeid võlakatteks tagasi võtta. Nii oli juunikuu seisuga pankade omanduses üksnes 1001 eluaset.

IMFi ja Euroopa Liidu survel on Iirimaa alates juulikuust siiki oma seadusi karmistanud ja antud protseduuri pankade jaoks lihtsamaks teinud.

Strateegiliste mittemaksjate defineerimine ja tuvastamine on tekitanud Iiri ühiskonnas elava debati – nimelt valitseb riigis tugev poliitiline ja kultuuriline vastuseis inimestelt kodude äravõtmisele. «Keegi ju ei tea tegelikult millal on tegemist strateegilise maksekatkestusega, kuna üldiselt aktsepteeritud definitsioon puudub,» ütles Dublini Trinity kolledži rahandusprofessor Brian Lucey. «Näiteks: kas lastele toidu lauale panemine laenumaksete arvelt on strateegiline maksekatkestus?» küsis professor.

Detsembris peaks Iirimaast saama esimene abipaketist vabanev euroala riik.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles