Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri andmetel elanike kindlustunne augustis tõusis.
Tarbijate kindlustunne augustis mõnevõrra tõusis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijate kindlustunde indikaator on augustis –6, juulis 2013 oli see –8 ja 2012. aasta augustis –8. Augustikuu kindlustunne on parem ka pikaajalisest keskmisest (–9).
Kindlustunde tõusu taga on paranenud ootused riigi majandusolukorra suhtes. 33 protsendi vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem kui praegu, 37 protsenti ootab sama olukorra püsimist ja 20 protsendi vastanute hinnangul võib olukord halveneda.
Oma pere majandusliku olukorra suhtes ollakse mõnevõrra skeptilisemad: 51 protsendi vastanute hinnangul praegune olukord püsib, 21 protsenti ootab olukorra paranemist ja 23 protsenti kardab halvenemist.
60 protsenti elanikest ei pea tõenäoseks, et suudab järgneva 12 kuu jooksul oluliselt säästa ja säästmist peab tõenäoseks 39 protsenti vastanutest.
Elanike inflatsiooniootused on peale aastavahetuse kõrgtaset (mõjutajaks eelkõige elektrihinna tõus) langenud.
Püsikaupade ostuplaanid on endiselt väga ettevaatlikud ja allpool pikaajalist keskmist.
Analüüsides majandusliku kindlustunde muutumist erinevate sotsiaalsetes gruppide lõikes, siis ilmneb, et kindlustunne paranes viimase kuuga siiski vaid kõige suurema sissetulekuga elanike kvartiilis, teistes gruppides kindlusunne kas püsis eelmise kuu tasemel või langes natuke.