Kinnisvarafirmad ei toeta eluasemelaenuintresside maksusoodustuse vähendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) ei toeta rahandusministeeriumi valitsemisala arengukavasse aastani 2017 kavandatavat plaani vähendada veelgi eluasemelaenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamise soodustust.
EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et seda on juba küllalt kärbitud. 2006. aasta seadusemuudatusega välistati isiku maksustatavast tulust eluasemelaenult arvestatud intressi mahaarvamise võimalus elamute, korterite remondiks-renoveerimiseks võetud eluasemelaenude puhul.
Samas on Rüütli sõnul kehtestatud ka mahaarvamise «lagi», mille kohaselt koos koolituskulude, kingituste, annetustega kokku võib isiku tulust maha arvata kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti maksumaksja maksustamisperioodi tulust.
Samuti ei ole tema sõnul alates 2005 kehtiva muudatusega soositud näiteks laste aitamine - residendist füüsilisel isikul on õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
Rüütel väitis, et paraku on amortiseerunud eluasemete arv ikka liiga suur. «Juba need käigud olid riigi poolt väärad, sest paljudel juhtudel oli just tulumaksutagastuse osa määravaks vajalikus mahus eluasemelaenu taotlemisel. Osalt ka seeläbi on majad räämas ja tänavad «uinunud kaunitare» täis,» kirjeldas ta.
Eelöeldu tõsidust kinnitab Rüüteli sõnul statistika, mille kohaselt 2012. aasta jooksul lubatud elukondlikke ehitusi on kõigest 0,3 protsenti kogu eluruumide pinnast. «Seda on oluliselt vähem, et kasvõi säilitada olemasolevat mahtu, amortisatsiooni see ära ei kata. Kui lugeda elamu elueaks näiteks 90 aastat, siis isegi praeguse taseme säilitamiseks peaks ehitama, renoveerima ca kolm korda rohkem,» rääkis Rüütel.
Riigi tähelepanu ja kodanikku soosiv suhtumine eluasemepoliitikas on tähtis ennekõike ajaloolise paratamatuse tõttu - 97 protsenti Eesti elamufondist on eraomanduses.
«EKFL on seisukohal, et sel juhul peab riik tulema välja muu efektiivse meetmega. Samas mingit vähem kulukat meedet oleks keeruline ette kujutada kui eluasemelaenult tasutud intresside maharvamine isiku maksustatavast tulust. Ühel hetkel on teema ikkagi riigi «kukil» ja odavamaid lahendusi kuhjuva probleemi lahendamiseks ei paista,» selgitas Rüütel.
Rahandusministeerium kommenteeris pressiesindaja vahendusel, et eluasemelaenuintresside soodustuse võimaliku vähendamise kohta puudub praegu otsus ja kava. Eeldatavasti 2016. aastaks peaks olema läbi arutatud, kas selline meede on maksusüsteemi efektiivsuse seisukohalt vajalik.