Eesti rõivatööstus on tõusuteel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aastal Eesti rõivatööstus stabiliseerus ja peale tunamullust hüpet kasvasid nii müük kui ka eksport möödunud aastal paari protsendi jagu, selgus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüsist.
Rõivatööstuse müük on küll viimastel aastatel tõusu näidanud, kuid kriisiaastatele eelnenud tipptasemetest jäädakse veel kaugele. Suurematest sihtturgudest langes eksport eelmisel aastal nii Rootsi kui ka Soome, sh viimasesse eksporditi varasema aastaga võrreldes ligi viiendiku võrra vähem. Enam kui kaks kolmandikku toodetest müüaksegi välisturgudele.
Hõivatute arv jäi rõivatööstuses 2012. aastal muutumatuks. Keskmine palk jätkas tõusu, suurenedes aastaga 5 protsenti, kuid sektori palk jääb sellest hoolimata riigi keskmisele veel tugevasti alla ning töötajate leidmine on seetõttu raskendatud.
Investeeringud põhivarasse langesid rõivatööstuses aastaga pea kolmandiku võrra. Investeeringud vähenesid nii hoonete ja rajatiste ehitamises ning rekonstrueerimises kui ka masinate ja seadmete soetamisel.
Eesti Konjunktuurinstituudi küsitletud rõivatööstuse ettevõtete hinnangud olid 2013.a. kevadel lähituleviku suhtes küllaltki positiivsed. Ligi pooled vastanutest ootasid toodangumahu kasvu ning töötajate arvu suhtes oodati pigem stabiliseerumist.
Rõivatööstuses tegutseb Eestis rohkem kui 400 ettevõtet ning sektor pakub tööd ca 6000 inimesele.
Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on töörõivaste tootja OÜ PVMP-Ex Haapsalus, AS Baltika ja lasterõivaste tootja OÜ Lenne Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra.