Kas ja kes peab sõlmima üürikorteris kindlustuse?

Kui õnnetuse tagajärjel saab kahjustada enda või teiste vara, on kindlustusest abi.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Seaduse järgi on elamispinna kindlustamine omaniku enda vastutus, seega üürnikud enamasti kindlustuslepinguid ei sõlmi. Korterit üürile võttes peaks siiski uurima omanikult, mil määral on korter kindlustatud, ja võimaliku kindlustuslepingu sõlmimisel sellest lähtuma.

Tavapäraselt sõlmib omanik kindlustuslepingu vaid elamispinna kohta, st kindlustab vaid hoone, mitte kodust vara, samuti ei sisalda see vastutuskindlustust.

Juhin tähelepanu asjaolule, et üüritavasse eluruumi jääb sageli vaid üürnike kodune vara, mistõttu omanikul polegi huvi koduse vara kindlustust sõlmida ja selle eest lisakulusid kanda.

Koduse vara kindlustus

Sel põhjusel võib tekkida olukord, kus kahju korral saab omanik küll korteri enda kahjustused parandatud, aga üürnik jääb oma kahjustada saanud varaga omapäi. Seega, kui üüripinnal on enamikus üürniku enda vara ning üürnikul puuduvad säästud võimalikust õnnetusest tekkiva kulu katmiseks, tasub kindlasti kaaluda koduse vara kindlustamist.

Sageli katab koduse vara kindlustuskaitse teatud määral ka lepingusõlmija ükskõik kus Eestis kaasas oleva vara – näiteks puhkuse ajal teise linna kaasa võetud vara on kindlustatud. See annab üürnikule kindlustunde, et võimaliku õnnetuse korral ei pea ta kandma kulu – kindlustusselts hüvitab talle varalise kahju ning aitab seeläbi ennistada õnnetuseelse olukorra.

Seesami kahjukäsitluse osakonna juht Ly Jõhvik toob vastutuskindlustuse iseloomustamiseks paar näidet: «Laps mängib aias ja pall lendab naaberkrundile, purustades naabri akna või kasvuhooneklaasi, või harjutab teismeline rulluisu-, trikiratta- või rulatrikke, midagi läheb viltu ja küllatulnud peretuttava auto saab küljele korraliku kriipsu. Tuttav olukord nii mõneski peres, millele esmalt järgneb suhete halvenemine naabri või peretuttavaga ja seejärel ootamatud väljaminekud kahju hüvitamiseks.»

Eraisiku vastutuskindlustus

Peale kodus oleva oma vara vastutab üürnik nii üüripinna omaniku kui kortermaja puhul ka kaaselanike ees enda tekitatud kahjude eest, selgitab Jõhvik. Vastutuskindlustus kaitseb just eespool kirjeldatud ja muude samalaadsete juhtumite puhul, hüvitades kannatanule kahju.

Vastutuskindlustuse alusel hüvitatakse kindlustusvõtja või tema pere tekitatud isiku- või esemekahju. Kui omanik ei ole sõlminud sellele elupinnale vastutuskindlustust, siis eriti juhul, kui tegemist on korteriga, soovitame üürnikul endal sõlmida peale koduse vara kindlustuse ka eraisiku vastutuskindlustus – see, mis katab nii elupinna kasutamisest tuleneva võimaliku kahju teistele korteriomanikele (näiteks unustab üürnik pesumasina äravoolutoru põrandale ja põhjustab sellega alumisele naabrile veekahjustusi) kui ka muu kahju, mida ta teistele eraisikutele võib tekitada.

Lisaks eespool kirjeldatud juhtumitele hüvitatakse eraisiku vastutuskindlustuse alusel kahju, mis tekib, kui näiteks koer jookseb tänaval autole ette, põrkab autoga kokku ja põhjustab sellega sõiduki omanikule varalise kahju või kui üürnik või tema pereliige tekitab kellelegi varalise või kehalise kahju (näiteks sõidab jalgrattaga jalakäijale otsa).

Naabritele tekitatud kahju puhul arvatakse tihti, et iga kahjujuhtumi eest vastutab vaid

üüripinna omanik, hoolimata asjaolust, et juhtunus oli süüdi üürnik. Ehkki naabritele tekitatud kahjunõudega pöördutakse esmalt omaniku poole, võib omanik seejärel nõuda selle välja üürnikelt (kui viimased olid kahju tekkimises otseselt süüdi).

Sel põhjusel on üürnikel mõistlik maandada seesuguste kahjunõuete riski just eraisiku vastutuskindlustuse lepinguga, mis kaitseb neid nii elamispinna kasutamisest tulenevate kahjunõuete puhul kui ka iseenda ja oma pereliikmete tahtmatust tegevusest tulenevate kahjunõuete korral.

Sageli mõeldakse, et kui suurt kahju ma ikka tekitada võin – see võib tegelikult olla päris suur. Näiteks võib tuua juhtumi, kus viienda korruse korteris sai alguse veeavarii ning kannatada said kaheksa allolevat korterit. Kindlustussumma oli 10 000 eurot, aga tekkinud kahju oli veel palju suurem.
 

Kindlustaja meelespea

•    Elamispinda üürides tutvu esmalt põhjalikult üüritava pinnaga. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks fikseeri olukord (kirjelda vigastust või pildista seda) ja palu kinnitust ka üüripinna üleandjalt.

•    Tutvu üürilepinguga. Selgita välja, kas üürilepingus on reguleeritud üüripinna kindlustamine. Kui ei ole, uuri üürileandjalt, kas üüripinna suhtes on kindlustusleping sõlmitud.

•    Kindlustuslepingu olemasolul uuri, mis mahus see on sõlmitud – kas kindlustatud on korter (kandvad konstruktsioonid) või korter koos siseviimistlusega; kas kodune vara ning kinnisvara valdamisest ja haldamisest tekkiv vastutus on kindlustatud.

•    Hinda oma riske. Koduse vara kindlustamisel hinda orienteerivalt vara väärtus. Osa kindlustusseltse pakub võimalust arvestada kindlustussumma automaatselt elamispinna ruutmeetrite alusel. Kontrolli, kas kindlustussumma vastab vara väärtusele.

•    Kui sul on kunsti või väärtesemeid, maini seda kindlustuslepingut sõlmides kindlasti.

•    Kui üüripinna juurde kuulub eraldiasuv panipaik (keldriboks) ja osa sinu varast asub seal, kontrolli, kas kindlustusleping hõlmab seal hoiustatavat vara (tööriistad, talveriided, jalgrattad, talvepuud jne).

•    Küsi endalt, kas on võimalik, et tekitad naabritele kahju (kas sina ise või su pereliikmed/lemmikloomad). Kui sul on naabreid (kui tegu on kortermaja või paariselamuga, siis on vastus alati «jah»), sõlmi eraisiku vastutuskindlustusleping.

•    Kindlustussumma määramisel arvesta, et kõige sagedamini tekitab kahju vesi. Veel on omadus voolata allapoole, seega – mida kõrgemal korrusel asub üüripind, seda suurem peab olema kindlustussumma.

Allikas: Seesam Insurance AS

Tagasi üles