Paavo Kangur: kuidas kaotada miljardit

Paavo Kangur
, Kroonika
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õnn naeratas hiljuti ja võitsin 100 triljonit dollarit. Väärtuslik rahatäht, välja antud nässu läinud Aafrika riigi Zimbabwe keskpanga poolt, kadus pool tundi hiljem Vana-Viru tänaval tuulde. Lihtsalt lendles minema. 100 triljonit dollarit oli ja siis enam ei olnud. Mu kaotus ei olnud suur - paar pudelit õlut.


Tean inimesi, kellel oli hiljuti veel 100 miljonit krooni ja nüüd on 50 miljonit krooni võlgu.


Toon näite. Firma Optimistlikud Karupojad OÜ saab 2 miljardit krooni laenu - algab palavikuline askeldamine. Miljard krooni saadud summast makstakse aja jooksul palkadeks, millest eelarvesse jõuab ligikaudu 590 miljonit krooni .... Ja ülejäänud summa ulatutes imporditakse, ehitakse, sätitakse ja jälle liigub 18 protsenti käibemaksu eelarvesse ja ülejäänud summa tiirleb majanduses tekitades optimismi - jämedalt võetuna on laenatud 2 miljardist liikunud eelarvesse vähemalt pool. Riigil läheb jube hästi, eelarve kasvab, ministrid tunnevad, et nad on suurepärased laevukese kaptenid.

Kuid OÜ Optimistlikud Karupojad juhtkond näeb juba midagi muud. Kuidagi suudetakse üks miljard pangale tagasi maksta. Teise miljardiga juhtub nii, nagu headel aegadel ikka juhtub ... jääb venima ning aastas tuleb leida laenu teenindamiseks 100 miljonit krooni.

OÜ Optimistlikud Karupojad mõistab, et aitab ainult uus ja suurem projekt. Joonistatakse, viimistletakse ning saadaksegi veelgi suurem summa suusanõlvadega kaubanduskeskuse ehitamiseks. Pidu jätkub.

Kolmandat võimalust ei tule. Mingitele pensionifondidele suudetakse maha müüa veel võlakirjade emissioon intressiga 25 protsenti aastas. Järgnevalt algab vaid kuhjuvate võlgade teenindamine. Optimistlikud Karupojad OÜst saab pessimistlik firma, kes kärbib ja koondab.
Aeg-ajalt vormistatakse laen ümber - 1,1, siis 1,2 miljardit ja nii need võlad kasvavad. Pangad raporteerivad, et rahvamajandusele laenatakse üha rohkem raha, kuid tegelikult on see sama vana laen, mis suureneb seetõttu, et seda ei jõuta teenindada ja uut tegelikku värsket raha peale ei tule. Ja vana laenu intressid tahavad maksmist.

Ühel hetkel oli optimistlikke karupoegi väga palju ja ehitusfirmadele ei jätkunud isegi liiva. Järgmisel hetkel on turul veel pessimistid. Värsket raha pangast ei saa ja ära tuleb elada müügist ja klientide teenindamisest. Kuid ka kõik kliendid on liikunud ka säästurežiimile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles