Elektriohutuse nõudeid ei tohi alahinnata

FOTO: Jüri Laurson

Elektrilised kodumasinad aitavad meil koduses majapidamises igapäevaseid toiminguid kergemaks teha. Kõik olekski hea, kui ei esineks elektrist tingitud õnnetusi, surmajuhtumeid ja elektrijuhtmestikust põhjustatud tulekahjusid. Eestis hukkub igal aastal elektrilöögi tagajärjel 20...35 inimest. Elektriohutuseeskirjade järgimisel saaks seda arvu tunduvalt vähendada.


Tavaliselt kasutatakse kodumajapidamises pingel 230V töötavat kodutehnikat. Niisugune pinge esineb faasi -ja ühitatud kaitse-ning neutraaljuhi vahel (PEN). Varem nimetati PEN juhet 0-juhtmeks.

Elektrilööki on võimalik saada kui inimene puudutab pinge all olevat juhet või rikke tagajärjel pinge alla sattunud elektrilise masina või käsitööriista metallkeret. Isolatsioonirike ei pruugi alati põhjustada elektriseadmete olulisi talitlushäireid, kuid võib esile kutsuda elektrilöögi - või tulekahjuohu. Kui rikke tagajärjel inimkeha läbiv elektrivool on ligikaudu 0,01 amprit (eluohtlikkusläve piir) võib sageli tagajärjeks olla kannatanu surm.

Voolu ohtlikkus sõltub peale voolu tugevuse ka kestusest ja voolu teekonnast läbi inimkeha. Elektriohu vältimiseks on tähtis, et kaitse rakenduks võimalikult kiiresti. Pingel 230V töötavate käeshoitavate, kantavate jms. elektritarvitite väljalülimine peab toimuma hiljemalt 0,4 s jooksul.

Elektrist tingitud õnnetusjuhtumite analüüsimisel selgub, et õnnetusi põhjustab tavaliselt hooletus, hoolimatus ja elektriohutuse nõuete eiramine.

Erilist hoolimatust ehk lauslollust näitas alles aprillis tõimunud õnnetusjutum Ulilas Tartumaal, kus kaks paremas loomeeas meest tahtsid ketaslõikurit pingega 230V ühendada 15000V kõrgepingeliinile, mille tagajärjel üks neist sai elektrilöögist surma. Õnnetusjuhtumi toimumise üksikasju selgitati küll ajaleheveerul, kuid paistab, et mõni elektritarbija ja koguni võrguettevõtja pole sellest õppust võtnud...

Peab tunnistama, et niisuguseid uljaspäid, kes on minetanud igasuguse elektriohu, tuleb järjest juurde ja esineb ka elektrikute hulgas. Näiteks Tartumaal Peedul elav endine jaotusvõrgu elektrik on paigaldanud õues asuva tiigi äärde veepumba (vt. fotot), mille toiteks paigaldatud elektrikilp on eluohtlik ja kujutab endast lausa surmalõksu. Lihtsalt ime on, et mõni laps või täiskasvanu pole seal surma saanud.

Kuid imestada pole siin midagi, sest samal tänaval paiknev OÜ Jaotusvõrgule kuuluv 0,4kV õhuliini juhtmete kokkupuutumise vältimiseks on juba 2008. aasta sügistormist saadik õhuliinijuhtmed eraldatud õngeritva meenutava puuroikaga. Kas tõesti on see mõeldud eksponeerimiseks, kuidas toimub elektrivarustus ilma elektriliine remontimata.

Ometi on elektriohutusseaduses kirjas, et elektripaigaldised peavad olema ehitatud nii, et nad oma ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei kutsuks esile mingit ohtu inimestele, koduloomadele, varale ega keskkonnale. Arusaamatuks jääb, kas OÜ Jaotusvõrgule elektriohutusseadus täitmiseks ei olegi.

Tundub, et seadused ei toimi. Eektriohutusealaset selgitustööd tavainimestele võiks teha aeg-ajalt ka riigitelevisioonis. Seda tuleks teha nii, et see selgitussõnum jõuaks ka inimese teadvusse.

Tagasi üles