Ilves: töölepinguseadus pole piisavalt selge ja täpne
22. juuni 2009, 19:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna Kadriorus välja mitu olulist riigikogus vastu võetud seadust, kuid märkis, et näiteks töölepinguseadus ei ole piisavalt selge ja täpne.
Kommenteerides töölepinguseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust, ütles riigipea, et seadus, mis puudutab Eestis peaaegu iga tööealist inimest, peaks olema nii töövõtjale kui tööandjale võimalikult arusaadav, selge ja täpne, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
«Töölepinguseadus seda paraku ei ole. Halvaks näiteks on viitamine Euroopa Liidu direktiivile kohas, kus direktiivi sisu tulnuks seaduse selguse huvides seaduses endas avada,» sõnas president Ilves.
«Kuidas suudab töötaja selgeks teha, kas temale lubatav puhkeaeg või öötöö korraldus on seaduslik, kui seadus ise ei ütlegi, mis seaduslik on?» küsis riigipea.
Seaduste väljakuulutamisel märkis Toomas Hendrik Ilves, et president saab riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse üksnes tervikuna tagasi lükata või tervikuna välja kuulutada.
«Sellesse seadusesse on ühendatud 22 seaduse muudatused, mille jõustumisest sõltub riigi teine negatiivne lisaeelarve. Kui jätta seadus välja kuulutamata, ei jõustu mainitud 22st seadusemuudatusest ainuski, ka need mitte, mille suhtes ükski ühiskonnagrupp pole protesti avaldanud,» ütles riigipea, lisades, et seaduse välja kuulutamise järel on aga võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus konkreetsete seaduste või nende osade suhtes.
«Olukord, kus sedavõrd erineva reguleerimisala, sisulise ja normitehnilise kvaliteediga seadused on omavahel liidetud ning nende väljakuulutamise otsustamiseks jääb lühem aeg kui põhiseaduse §-s 107 ette nähtud kaks nädalat, iseloomustab kahetsusväärselt seadusandja poolt hea riigiõigusliku tava küsimärgi alla seadmist,» rõhutas president Ilves.
Presidendi võimuses ei ole otseselt mõjutada õigusloome kvaliteeti, nentis riigipea, lisades, et «seaduste välja kuulutamata jätmisel on ranged juriidilised raamid, mille ületamine ei ole õigusriigis kohane. Riigi majanduslik seis ei luba kasutada vaieldavat vetot ja sellega eelarvetasakaalu täiendavalt ohustada. Selgete põhiseadusest tulenevate vastuargumentideta tuleb nii lisaeelarve kui töölepinguseaduse muudatused välja kuulutada.»
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna Kadriorus alla otsusele kuulutada välja järgmised seadused:
1) investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 10. juunil 2009;
2) sadamaseadus, mis võeti riigikogus vastu 15. juunil 2009;
3) elektroonilise side seaduse muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 15. juunil 2009;
4) Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 18. juunil 2009;
5) riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 18. juunil 2009;
6) töölepinguseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 18. juunil 2009;
7) pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus, mis võeti riigikogus vastu 18. juunil 2009 ning
8) riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadus, mis võeti riigikogus vastu 18. juunil 2009.