Oja: aeglase majanduskasvu taga oli välispartnerite nõrkus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aeglase majanduskasvu taga on välisnõudlus, mille paranemine kulgeb visalt, sest Eesti peamiste kaubanduspartnerite hulka kuuluvate Soome, Rootsi ja Venemaa majanduskasv on olnud tagasihoidlik, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja Eesti teise kvartali oodatust väiksemat 1,3 protsendi suurust majanduskasvu.
«Kuigi väliskeskkonnas on kasv seni jäänud nõrgaks, on arenenud riikide majandusnäitajad hakanud üldjoontes paranema. USA majanduskasv kiirenes teises kvartalis ning oli oodatust parem. Euroopa Liidu riikide majandususaldusindeks on püsinud küll allpool pikaajalist keskmist, kuid on viimastel kuudel kiiresti paranenud. See viitab Euroopa majanduse järk-järgulisele tervenemisele,» selgitas Oja maailmamajanduse olukorda.
«Seni majandust toetanud tarbimise ja investeeringute kasv on esimesel poolaastal aeglustunud. Üks investeeringute kasvu aeglustumise põhjusi on kvoodiraha eest tehtavate investeeringute vähenemine. Teiseks on paljude tööstusettevõtete tootmisvõimsus olnud juba mõnda aega alarakendatud, mistõttu laienemisplaane on tõenäoliselt ootele pandud. Kui välisnõudlus taastub, suureneb vajadus tootmise laiendamise järele. Laienemisplaane toetavad madalad intressimäärad, mis soodustavad investeeringute tegemist,» jäi Oja oma kommentaaris siiski siiski optimistlikuks, lisades, et Eesti Pank ei ole muutnud juunis avaldatud prognoosi, mille kohaselt kujuneb 2013. aasta majanduskasvuks 2 protsenti.