Juunis vähenes kaupade eksport viis protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 5 protsenti, import jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Kahanes eksport kolme peamisse sihtriiki.
Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Ekspordi kahanemise tõttu suurenes ka kaubavahetuse puudujääk, mis juunis ulatus 173 miljoni euroni.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15 protsenti) ja Venemaa (11 protsenti). Võrreldes 2012. aasta juuniga eksport kolme peamisse sihtriiki kahanes: Rootsi 14 protsenti, Venemaale 13 protsenti ja Soome 8 protsenti. Eksport Lätti ja Belgiasse aga suurenes (kasv vastavalt 17 protsenti ja 99 protsenti). Rootsi ja Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja mööblit, Venemaale mehaanilisi seadmeid ning värve ja lakke, Belgiasse ja Lätti mineraalseid kütuseid (sh kütused, elektrienergia, põlevkiviõli).
Kõige rohkem imporditi juunis kaupu Soomest (14 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemast 10 protsenti). Võrreldes aastatagusega vähenes import Eestisse Venemaalt ja Lätist (langus vastavalt 38 protsenti ja 20 protsenti). Samal ajal suurenes kaupade sissevedu Poolast (kasv 73 protsenti). Soomest imporditi Eestisse kõige rohkem kütust, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid, Rootsist ja Poolast elektriseadmeid.
Eestist eksporditi enim masinaid ja seadmeid (29 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid kütuseid (10 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9 protsenti). Eksport vähenes võrreldes eelmise aasta juuniga peamiselt mineraalsete kütuste (langus 32 protsenti) ning masinate ja seadmete väljaveo vähenemise tõttu (langus 7 protsenti). Samal ajal suurenes puidu ja puittoodete väljavedu (kasv 10 protsenti).
Juunis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (30 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (14 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11 protsenti). Transpordivahendite sissevedu suurenes 28 protsenti, samal ajal vähenes mineraalsete kütuste sissevedu 20 protsenti.
Võrreldes maiga vähenes juunis eksport 12 protsenti ning import 3 protsenti. Ekspordi kuist langust mõjutas elektri- ja mehaaniliste seadmete väljaveo vähenemine. Juunis võis langus olla tingitud ka väiksemast tööpäevade arvust võrreldes maiga.
Esimesel poolaastal eksport suurenes 2 protsenti ja import 3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samal ajal langesid nii ekspordi- kui ka impordihinnad 1 protsent.
Eesti ettevõtjate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks juunis langes. Juulis aga see tõusis nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis.