Üürikorteri leidmise saaga: sobiva pakkumise leidmiseks tuli kirjutada jälgimisprogramm

Enn Tosso
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisu Arumäe
Liisu Arumäe Foto: Peeter Langovits / Postimees

Liisu Arumäe kirjeldab, kuidas suve hakul Tallinnasse sobiva üürikorteri leidmiseks tuli kirjutada programm, mis veebist sobivad kuulutused üles leidis.

Arumäe ütles, et elamise leidmine tal hõlpsasti ei läinud. «See oli väga keeruline,» rõhutas ta. Esmalt seadsid nad elukaaslasega hinnapiiriks 400 eurot ning otsisid selle hinnaga kesklinna piirkonda 2-3 toalist korterit. Selgus, et see on võimatu. Seejärel tõstsid nad hinnapiiri 450 euroni – paraku selgus, et korterid, mis oleks põhimõtteliselt sobinud, võeti alati nina alt ära. «Jäime alati hiljaks,» möönis ta. Edasi tõstsid nad hinnapiiri juba 500 euroni. Paraku ei piisanud ainult hinnapiiri tõstmisest.

Arumäe rääkis, et kuna tema elukaaslane on programmeerija, oskas ta valmis meisterdada roboti, mis otsis neile sobivad kortereid erinevatest kuulutusteportaalidest ning andis kohe teada. Ainult tänu sellisele meetodile õnnestus Arumäe sõnul leida kahetoaline üürikorter Süda tänaval 490 euro eest, millele lisanduvad kommunaalmaksud.

«Oleksime küll odavamat tahtnud, aga mis parata..,.» möönis ta ning lisas, et on leitud korteriga siiski väga rahul, kuna see on ilus ja heas kohas. Ainus asi, mis hinge kriipima jäi, oli tema sõnutsi see, et maakleritasu tuli maksta üürnikul. «Minu arvates peaks selle tasuma ikkagi omanik – nii nagu see on igal pool mujal maailmas, ent see on omaette diskussiooni teema,» märkis värske üürnik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles