Saksa firmade silmis kujutab USA nüüd peaaegu sama suurt tööstusspionaaži ja andmevarguste ohtu kui Hiina.
Sakslaste hirm USA nuhkimise ees «Hiina tasemel»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu kinnitab konsultatsioonifirma EY poolt juuli keskpaigas 400 ettevõttes tehtud uuring, on Saksa avalikkuse ja ärieliidi suhtumine pärast Edward Snowdeni poolt avaldatud luureandmeid järsult muutunud.
Ligikaudu 26 protsenti Saksa firmajuhtidest ning IT- ja julgeolekuspetsialistidest kirjeldasid USAd kui kõrge tööstusspionaaži ja andmevarguste riskiga paika.
Selle arvuga jäi USA maha üksnes Hiinast, mille riskiprotsent oli 28. Kolmandaks asetus Venemaa 12 protsendiga.
Kahe aasta eest samale küsimusele vastates kujunes USA riskitasemeks Saksa firmade hinnangul vaid 6 protsenti.
«Seni nägid Saksa firmad peamist ohtu Hiina ja Venemaa näol. Nüüd mõistavad ettevõtted, et ka Lääne luureteenistused kasutavad väga ulatuslikke luuremeetmeid,» ütles EY tegevdirektor Bodo Meseke.
USA luurest on kujunenud Saksa valimiskampaaniate keskne teema.
Pärast paljastusi PRISM-programmi kohta lisas Saksamaal õli tulle ajalehe Der Spiegeli ülevaade sellest, kuidas USA on nuhkinud ELi institutsioonide järele ning kogunud Saksamaalt ligikaudu 500 miljonit metaandmete ühikut kuus.
Saksamaa sõltub suuresti kõrgtehnoloogia ekspordist, mistõttu patentide ja intellektuaalomandi kaitse on sakslaste jaoks ülimalt oluline.
Ühtlasi sallib tänapäeva Saksamaa massilist luuretegevust palju vähem kui teised riigid – tänu kogemustele natside ja Ida-Saksamaa salapolitsei Stasiga.
...
Samal ajal näitavad märgid, et NSA skandaal on hakanud mõjutama pilvandmetöötlust, mis pakub andmete ja tarkvara hoidmist suurtes firmavälistes serverites ja mitte kohalikel kõvaketastel.
Nagu näitas pilvandmetöötluse liidu Cloud Security Alliance’i juulikuine uuring, on 10 protsenti nende USA-välistest liikmetest loobunud plaanidest kasutada USAs baseeruvaid pilvandmetöötluse teenuse pakkujaid. Ligikaudu 56 protsenti lubasid edaspidi USA firmade teenustest pigem hoiduda.
Copyright The Financial Times Limited 2013