Ettevõtted: põlevkivi kaevandamise maks ähvardab tõusta viis korda

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlevkivi karjäär Aidus.
Põlevkivi karjäär Aidus. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKL) teatel on eilne riigikogu rahanduskomisjoni teade keskkonnatasude väiksemast tõusust eksitav ning tegelikkuses ähvardab põlevkivi kaevandamise ressursimaks tõusta kuni viis korda.

Tänane ressursitasu alam-ja ülempiir põlevkivi kaevandamisõiguse eest kehtivas seaduses on 6 ja 20 krooni tonni kaevandatud põlevkivi kohta, kuid uues eelnõus toodud piirid on 14,4 ja 100 krooni tonni põlevkivi tonni eest, märkis liit oma pressiteates.

Samuti puudub liidu andmetel eelnõus ülevaade, kui palju toob kavandatav keskkonnatasu tõus riigieelarvesse tegelikult raha lisaks ja milleks seda kasutatakse. Keemiaettevõtteid esindava liidu hinnangul teeb neid ettevaatlikuks ka kuni viiekordne erinevus põlevkivi kaevandamise piirmäärade vahel.

«Olukord, kus põlevkivi kaevandamise piirmäära suuruse rakendamise otsus jääb ainult keskkonnaministri ehk vabariigi valitsuse pädevusse, muudab põlevkivist elektrit, õli ning kemikaale töötlevate ettevõtete tuleviku ebakindlaks,» tõdes EKL.

Pidevalt mahukaid investeeringuid vajavad põlevkivi ümbertöötlevad ettevõtted muutuvad liidu teatel ressursimaksu piirmäärade kääride tõttu pankade silmis laenutaotlejatena kõrgendatud riskiga ettevõteteks. «Seega põlevkivist elektri, õli ja kemikaalide tootmine muutub väljasurevaks tööstusharuks, vaatamata sellele, et Eesti on tänaseni tuntud kui juhtiv põlevkivi ümbertöötleja maailmas,» seisab pressiteates.

EKLi tegevjuhi Hallar Meybaumi sõnul hakkab talle üha rohkem tunduma, et järjepidev ja sihikindel rünnak põlevkivile ehk teisisõnu Eesti energiajulgeolekule, sealhulgas kütuste bilansi negatiivsele suunale kallutamisel, hakkab lõpuks «vilja kandma».

Roheliste fraktsiooni selgitus, et ühelt poolt tõusevad keskkonnakasutuse tasud ning teisalt luuakse eeldused energia- ja ressursisäästlikuks majanduskasvuks, eelkõige elamu- ja energiasektoris, ei seostu ega ka põhjendu tegeliku keskkonnatasude tõusuga, märkis EKL.

Liit on varem teatanud, et keskkonnatasude järsul tõstmisel kaotaksid töö Ida-Virumaa ettevõtetes Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstusja Nitrofert AS kuni 4000 töötajat.

Keskkonnatasude järsk tõus tuli päevakorrale seoses vähemusvalitsuse (Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit) soovile kindlustada oma eelnõudele riigikogu enamuse toetus ja selleks sõlmiti kokkulepe tasude tõusu nõudnud rohelistega.

Lisaks keskkonnatasude tõstmisele kavatseb valitsusliit kergitada ka kütuse ja maagaasi aktsiisi varem plaanitud viie protsendi asemel kümme protsenti.

Riigi eelarvepositsiooni kuue miljardi krooni võrra parandada sooviva valitsusliidu plaanides on näiteks veel käibemaksu suurendamine kahe protsendipunkti võrra, töötute uutest hüvitistest loobumine, töötuskindlustumaksu kergitamine 3 protsendilt 4,2 protsendini ning ka haigushüvitiste kärpimine.

Vastavad eelnõud peaksid riigikogus valitsusliidu ja roheliste häältega vastu võetama homme ja ülehomme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles