Krasnodar palkas olümpiaks 1000 kasakat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krasnodari kuberner Aleksndr Tkatšev võttis mullu krai palgale 1000 kasakat ülesandega patrullida linnatänavail ning hoida silm peal illegaalsetel migrantidel, huligaanidel ja joodikutel.
Šotsi olümpia lähenedes domineerivad kasakad üha enam tänavapildis, abistades väsimuse märke ilmutavat politseid.
Krasnodari valitsus on eraldanud tänavuses eelarves kasakaprogrammi tarvis 650 miljonit rubla (20 miljonit dollarit).
Eelarvest tervikuna on summa alla 1 protsendi – samas siiski rohkem, kui regioon kulutab näiteks lasteaedade peale.
Raha läheb kasakate väljaõppeks ja palgaks, meeste ametirõivaks on 19. sajandi stiilis mundrid.
Tänavaile läkitatakse kasakaid kahe- või kolmekaupa, kaaslasteks kohalikele politseinikele. Tööleasumisele eelneb 72-tunnine väljaõpe, lisaks meditsiiniline ja psühholoogiline kontroll.
Kuigi kasakatel puudub õigus inimesi arreteerida, on neil lubatud kanda kahte relva: õhupüstolit ja piitsa. «Ennast tuleb ju kaitsta,» selgitab piirkonna abiataman Konstantin Perenizko.
Olukord Krasnodaris on pingeline, kuna olümpiarajatiste ehitusele on saabunud palju töölisi Dagestanist, Inguššiast, Tadžikistanist ja mujalt.
Mullu saabus 5,2 miljoni elanikuga regiooni üle 700 000 migrandi, riikliku migratsiooniameti andmetel kasvab see arv tänavu 25 protsenti.
Kohalikud kardavad, et uustulnukad napsavad neilt töökohad, immigrantidega on leidnud aset vägivaldseid kokkupõrkeid.
«Kasakate kasutamise taga on ametivõimude hirm, et nad ei tuleks muidu korra tagamisega toime. Eriti muretsevad nad sisserände pärast Kaukaasiast,» ütleb Moskva Carnegie keskuse Kaukaasia-ekspert Aleksei Malašenko. «Üks kahest: kasakad võivad olukorra stabiliseerida – või hoopis teravaks ajada.»
Kuldhammastega tehasetööline Juri Solovjov patrullib Krasnodari keskväljaku lähistel, mida ilmestab üüratu plakat sõnadega «Au kasakatele!» Solovjovi sõnutsi tervitavad kohalikud elanikud kasakaid kui uut liiki moraalseid vahekohtunikke. «Inimesed on hakanud pöörduma pigem kasakate kui politsei poole. Nad on hakanud meid rohkem usaldama kui politseid,» selgitab ta. Ilmselt mängib siin oma rolli politseis levinud korruptsioon. «Palju rahvast tuleb nüüd teistest maadest, teistest piirkondadest. See on halb,» lisab kasakas.
Usbekistanist pärit Hussein, kes on leidnud tööd Šotsi olümpiarajatistel, on koos oma võõrtöölisest sõbraga sattunud kasakatega sõnavahetustesse. «Nad on agressiivsed. Nad tahavad alati meie dokumente näha,» ütles ta.
Samas teab Hussein, et kasakate volitused on piiratud. «Me teame, et neil ei ole õigust ilma politsei heakskiiduta inimesi arreteerida.»
Kuigi mõned usuvad, et kasakapatrullid lõpevad pärast olümpiat – või kuberneri ametiaja lõppedes, kes on ka ise kasakate järeltulija – on Perezniko ja paljud teised seda meelt, et Vene natsionalismi rõhutav kasakakultuur võiks aidata täita postsovjetlikul ajastul tekkinud ideoloogilist vaakumit.
«Sel ajal kui Vene rahvas nägi Nõukogude ajal vaeva, et päästa teiste [vabariikide] kultuure, kaotas Vene rahvas omaenda kultuuri,» nendib Perenizko, kes leiab, et kaasaegne Vene kultuur on Lääne trendide «odav imitatsioon».
«Kui valitsus kiiremas korras appi ei tule, et seda probleemi lahendada, võib Vene kultuur igaveseks hävineda.»